2006 * XVII * 1

SISUKORD
 
OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_1_sisukord.pdf
 
 
TEADUSTÖÖD
M. Ivask, A. Kuu, M. Truu, J. Truu.    
  Mullatüübi ja niiskusetingimuste mõju põllumuldade vihmaussikooslustele 3
 
KOKKUVÕTE
Vihmaussikoosluste analüüsiks valiti välja 24 põldu, valiku aluseks oli mullatüüp. Põllumullad jagunesid kolme gruppi mullatüübi alusel: rähkmullad, leostunud mullad, kahkjad mullad. 2003. ja 2004. aastal analüüsiti igas grupis 8 põllu vihmaussikooslusi. Põllumuldade vihmaussikoosluste keskmine arvukus oli rähkmuldades 47,94 ± 11,25 isendit m2-l, leostunud muldades 72,97 ± 15,13 isendit m2-l ja kahkjates muldades 107,11 ± 22,4 isendit m2-l. Põllukoosluses leidub kuni 6 erinevat liiki vihmausse, üldse esineb põllumuldades 7 liiki vihmausse; lisaks on leitud 3 liigi ilmselt juhuslikult põldudele sattunud üksikud isendid. Mullaniiskus mõjutab vihmaussikoosluse arvukust enam kui mullatüüp, kuid muudab vähem koosluse liigilist ja ökoloogilist koosseisu. Mullatüüp mõjutab vihmaussikoosluse parameetreid. Rähkmullad on sobivaks elupaigaks, kuid ajutine läbikuivamine põuaajal vähendab vihmausside arvukust. Kahkjates muldades on sobivate niiskustingimuste puhul vihmaussikoosluste arvukus suur, kuid koosluses on enam esindatud ökoloogiliselt vähenõudlikud liigid ja endogeiline eluvorm. Leostunud muldades on suurim koosluse mitmekesisus ja juveniilsete isendite osakaal, mis viitab soodsatele elutingimustele selles mullatüübis.
OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_1_ivaskek.pdf
 
M. Järvan.  
  Haruldased muldmetallid kultuurtaimede bioloogiliste protsesside ja saagikuse mõjutajana 12
 
KOKKUVÕTE
Eesti Maaviljeluse Instituudis aastail 1997–2002 läbiviidud katsete tulemusena selgus, et haruldaste muldmetallide ehk lantanoidide kasutamine võimaldab mõjutada põllu- ja katmikkultuuride bioloogilisi protsesse ja saagikust. Haruldasi muldmetalle sisaldavaid lahuseid saab kasutada mitmesugusel viisil: seemnete külvieelseks leotamiseks või puhtimiseks, mulda või kasvusubstraadisse viimiseks, taimede kasvuaegseks pritsimiseks, samuti lisamiseks paagisegusse taimekaitsetöödel või lehekaudsel väetamisel. Parimad kasutusviisid ja optimaalsed kontsentratsioonid nii põllu- kui kasvuhoonekultuuridele olenevad taimeliigist, kasvutingimustest ja tõenäoliselt veel paljudest teistestki teguritest, mis vajaksid selgitamist edasistes uuringutes. Suvinisu külvieelne töötlemine haruldaste muldmetallide nõrga kuni mõõduka kontsentratsiooniga lahustes suurendas nõukatsetes noorte taimede massi olenevalt lahuse kontsentratsioonist, töötlemise kestusest ja päeva pikkusest 5,9–26,2%. Lahused kontsentratsiooniga >5,5 g/l ΣR2O3 mõjusid toksiliselt – tärkamine pidurdus ning taimede mass vähenes järsult. Põldkatses suurenes suvinisu saak umbrohutõrjel herbitsiidilahusesse lisatud haruldaste muldmetallide mikrokoguse mõjul 14,0%. Põldherne seemnete külvieelsel leotamisel saadi paremaid tulemusi kontsentratsioonidega vahemikus 5,5–22 g/l ΣR2O3. Võrreldes vees leotamisega suurenes noorte taimede mass 21,8–31,0%. Oluliselt suurenes ka fosfori ja kaaliumi sisaldus herne juurtes. Seega võib järeldada, et haruldased muldmetallid avaldavad toimet ka taimetoitainete omastamisele. Aedherne külvieelsel leotamisel haruldaste muldmetallide nõrgakontsentratsioonilistes lahustes suurenes toorkaunte saak nelja mikropõldkatse keskmisena 18,7–21,8%. Katsetes kasvuhoonekultuuridega mõjutas istikute lehtede pritsimine haruldaste muldmetallide nõrgakontsentratsiooniliste lahustega positiivselt viljade moodustumist ning suurendas kurgi saaki 11,2% ja tomati saaki 10,3–11,7%. Tulemused ei olnud siiski kõikides eri aastatel kurgi ja tomatiga läbi viidud katsetes positiivsed.
OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_1_jarvanek.pdf
 
A. Lember, H. Tikk, V. Tikk, K. Tamm, A. Karus, S. Kuusik, M. Rei.    
  Linaõli kasutamine kanabroileri-, vuti- ja küülikuliha lipiidide rikastamiseks ω-3-rasvhapetega 23
 
KOKKUVÕTE
Viimasel aastakümnel on ω-6- ja ω-3-rasvhapete õige vahekord olnud toiduteaduses enim diskuteeritav probleem. Läänemaailmas on kaasajal peamisteks rasvaallikateks taimsed rasvad, kusjuures tavainimese ratsioonis on ω-6/ω-3-rasvhapete vahekord 15 ja rohkem. Rahva tervise eest seisvate organisatsioonide soovitus on seejuures, et inimese päevasest energiatarbest moodustaks α-linoleenhape (ALA, C18:3ω-3) 1% ja eikosapentaeenhape (EPA, C20:5ω-3) koos dokosaheksaeenhappega (DHA, C22:6ω-3) 0,3%. EPA+DHA selline päevane tarbenorm on tunduvalt kõrgem, kui Euroopa ja Põhja-Ameerika elanikud tavalise päevase toiduratsiooniga saavad. Belgias läbiviidud uurimustes moodustas EPA+DHA inimeste päevase ratsiooni koguenergiast ainult 0,12% (290 mg), millest 45% saadi kalast (Arnouts, 2005). Uurimistöös tehakse järeldus, et munades, piimas ja lihas tuleb tõsta ω-3-rasvhapete kontsentratsiooni, rikastades neid määrani, mis tagaks nende päevase tarbenormi tavainimese ratsioonis. Ulatuslikult on ω-6- ja ω-3-rasvhapete osatähtsust ja nendevahelist suhet võitluses südame-veresoonkonna haigustega uurinud paljud teadlased. Olgu siin näiteks toodud M. L. Burri jt (1989), A. P. Simopoulose (1991), W. E. Connori jt (1994) tööd. E. A. Siguel (1996) leidis, et polüküllastumata rasvhapete mõjul alaneb veres suhe üldkolesterool/HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiinid). ω-3-rasvhapped kuuluvad polüküllastumata ühealuseliste karboksüülhapete hulka ning neil on oluline osa inimorganismi elutegevuses, näiteks prostaglandiinide sünteesil organismis. Sünteesitavad ained reguleerivad vere hüübimist ning arterite ahenemist-laienemist, vähendavad vere kolesteroolisisaldust, mõjutades samas ka rakkude ainevahetusprotsesse (Sardesai, Detroit, 1992; Salem, 1989; Cave, 1991; Ferretti et al., 1991; Simopoulos, Salem, 1992). Inimese päevane ω-3-rasvhapete tarve on keskmiselt 0,4–0,8 g (Leskanich, Noble, 1997; Farrell, 1997; The importance…, 1998). Tavatoiduainete kasutamisel tekib inimesel ω-3-rasvhapete puudus. ω-3-rasvhappeid leidub küll rikkalikult külmade vete kalade rasvas ning mitmetes taimsetes õlides, kuid õli neelamine pole enamikule inimestest vastuvõetav. Mitmete firmade toodetavad ω-3-rasvhapeterikkad õlikapslid on aga kallid. Seetõttu on kogu maailmas asutud otsima võimalusi tavatoiduainete rikastamiseks ω-3-rasvhapetega.

Võtmesõnad: ω-3-rasvhapped, monoküllastumata rasvhapped, polüküllastumata rasvhapped, linaõli, liha lipiidide rasvhappeline koostis.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_1_lemberek.pdf
 
O. Sada, B. Reppo.  
  Tööajakulu ja töö raskusaste sigade talitamisel 68
 
KOKKUVÕTE
Tööajakulu sigade erinevatel pidamistehnoloogiatel on erinev, see on tingitud kasutatavatest tehnoloogiatest, sigade grupist ja arvust nii rühmas kui ka sulus, sulgude ja ruumide paigutusest sigalas, söödakogustest, allapanu olemasolust, töökorraldusest ning talitajate füüsilisest võimest jm asjaoludest.

Selgus, et mehhaniseeritud söödajaotamise ja sõnnikukoristamise puhul on sigade pidamisega seotud tööajakulu väiksem, sest seadmete kasutamisel praktiliselt puudub inimtööajakulu. Väiksem masinaeg (0,24 minutit 10 nuumiku kohta) oli sigalas 500 nuumiku vedelsöödaga söötmisel automaatliiniga "Pellon", ning 0,35 ja 0,56 minutit 10 nuumiku kohta kulus masinaega sigalates 700, 730 ja 1000 nuumiku kuivsöödaga söötmisel, vastavalt automaatliini "Roxell" ja akukäru EK-2 kasutamisel.

Käsitsi söötmisel olid väiksemad tööajakulud sööda jaotamisel 1000 nuumikule söödakärust söödaautomaati "Groba" ning 650 kesikule künasse söötmisel, vastavalt 0,64 ja 0,58 minutit 10 sea kohta. Suurem tööajakulu (2,14 minutit emise kohta ööpäevas) oli sigalas, kus kuivsööta jaotati tehnoloogiaga punker – käsikäru – ämber – küna (tabel 2).

Sulgude puhastamise tööajaerikulu (1,76 min 10 sea kohta ööpäevas) oli suurim 300-se nuumikurühma puhul. Sõnniku mehhaniseeritud eemaldamisel olid väiksemad tööajaerikulud (praktiliselt masinajad) suuremates sigalates (1000 nuumikut), kus kasutati tiibskreeperit.

Töö raskusaste oleneb tehtavast tööst, selle tegemise intensiivsusest, kasutatavast tehnoloogiast ja inimese võimetest. Erinevate tehnoloogiate uurimine näitas, et sigade pidamisel tehtavad tööd olid seatalitajatele nii kerged, rasked kui ka väga rasked. Viimasteks osutusid näiteks kuivsööda käsitsi jaotamine künadesse, sulgudest sõnniku koristamine sõnnikurenni ja allapanu laotamine.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_1_sadaek.pdf
 

Märksõnade pilv
haruldaste inimese isendit kasutamisel kohta leostunud minutit muldades muldmetallide mullatüüp nuumiku näiteks polüküllastumata puhul päevase põllu rasvhapete rasvhapped sigade sigalas suurenes söötmisel taimede tööajakulu vihmaussikoosluste 1000 1991