2006 * XVII * 2

SISUKORD
 
OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_sisukord.pdf
 
 
TEADUSTÖÖD
M. Heinloo,T. Leola.    
  Sõnnikupressuri kraabi manipulaatori mitmeparameetriline süntees 81
 
ABSTRACT
Mitmeparameetrilise sünteesi probleem on lahendatav sõnnikupressuri kraabi manipulaatori korral. Mathcadi töölehel selle probleemi lahendamiseks koostatud programmi saab edaspidi kasutada sõnnikupressurite konstrueerimisel. Antud töö kinnitab kogemust, et masinate loomist tuleks alustada virtuaalse mudeli koostamisest ja selle põhjalikust uurimisest arvuti abil. Alles pärast seda on mõistlik ehitada katseseade ja alustada täpsustavat uurimust eksperimentide abil.

Võtmesõnad: põllumajandus, masinaehitus, sõnnik, tehnoloogia, simulatsioon, arvutigraafika, Mathcad, süntees, manipulator, pressur.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_heinloo.pdf
 
J. Olt, L. Käis.  
  Mustikakoristi korjeorgani kinemaatika 96
 
ABSTRACT
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mehhaniseeritud marjakoristus mustikakoristi abil on komplitseeritud tehnoloogiline protsess. Marjade ärarebimisel vartelt toimub varte, lehtede ja marjade samaaegne haaramine ja korjereha piide vahelt läbitõmbamine, millega võib kaasneda marjade vigastamise oht. Mustikakoristi ja korjerehiku liitliikumise tööprotsessi ning haspli asetuskõrgust on vaja eksperimentaalselt uurida, et määrata lõplikult optimaalsed konstruktiivsed parameetrid. Uurimistöö olulisemad järeldused on järgmised: 1. Pii otsa liikumise trajektoori – tsükloidi ehk tasapinnalise ringjoone iseloom on erinev ja sõltub mustikakoristi translatoorse ning haspli rotatsioonilise puutekiiruse suhtest vH/vM tingimusel, et vH > vM ning seega ka λ > 1. 2. Korjerehiku pii kasulik töö ja absoluutne kiirus on maksimaalne punktis M3 ja minimaalne punktis A' (joonis 7). 3. Korjerehiku pii otsa trajektoori võib muuta haspli kinemaatilise näitarvu λ või haspli raadiuse r muutmisel. 4. Raadiuse r muutus tingib mustikakoristi geomeetriliste tunnussuuruste (korjehaspli kõrgus, kaugus) muutuse. 5. Haspli korjerehikute arv z sõltub korjekammi kinemaatilise näitarvu väärtusest λ ja raadiusest R. 6. Teoreetiliselt vastab marja vartelt rebimise tingimusele olukord, kus koristatavate marjavarte siht on vaadeldava pii absoluutse liikumiskiiruse suunaline ja korjerehiku piiga ristsihiline (joonis 7).

Võtmesõnad: mustikakoristi, korjehaspel, korjerehik, pii, kinemaatiline näitarv.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_olt.pdf
 
V. Palge, M. Pennar.  
  Maasikataime temperatuuri määramine öökülma tingimustes 106
 
ABSTRACT
Selge taeva ja kiirgusele läbipaistva atmosfääri korral ehk öökülma tingimustes maailmaruumiga intensiivses soojusvahetuses oleva maasikaõie temperatuur langeb madalamale isegi vahetus naabruses, kuigi taimelehe all asuva temperatuurianduri temperatuurist. Lehe alla paigaldatud temperatuuriandur edastab andmeid anduri enda temperatuuri kohta, mitte aga lehealuse õhu või taimeosade temperatuuri kohta. Anduri temperatuur on üsna vähe erinev lehtede all oleva õhu ja taimeosade temperatuurist, kuid ei ole nendega samasugune. Mõõtmise ajavahemikus langes maasikaõie temperatuur lehtedealuse anduri temperatuurist 5…9 K võrra madalamale ja absoluutsel temperatuuriskaalal langes vahepeal kuni –4,5 °C-ni. Mõõdetud negatiivne temperatuur ei kahjustanud mõõtmisele allutatud maasikaõie tervist. Sama koha peal mõõdeti varem lehtede all temperatuur –1,5 °C, mis kahjustas õisi tugevalt. Varahommikul päikesetõusu ajal hakkas esmalt tõusma õie temperatuur ja alles mõningase aja pärast selle tagajärjena temperatuur maasikalehe all. Kuid viimane oli siiski kogu aeg kõrgem kui maasikaõie temperatuur. See annab tunnistust asjaolust, et esialgu toimub lehealuse ruumi soojenemine maapinnast eralduva soojuse arvel. Taimede olukorra kirjeldamiseks ei piisa ainult õhutemperatuuri väärtusest, tuleks kasutada ka taimkatte soojusvahetust kirjeldavaid parameetreid.

Võtmesõnad: maasikataimed, öökülm, temperatuur, mõõtmine.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_palge.pdf
 
J. Priekulis, V. Zujs, U. Iljins.  
  Ensuring of milking equipment washing liquid operation temperature 113
 
ABSTRACT
The article presents mathematical substantiation of heat leak from the washing liquid circulating in the milking equipment. In addition, the possibilities of reducing this leak have been investigated by covering the milk and washing liquid pipes with heat insulation material.

It has been stated that in a barn where milking equipment for milking 100 cows in milk pipe is installed, the washing liquid loses approximately 60% of heat flowing through the milk and washing liquid pipes.

If the milk and washing liquid pipes are covered with heat insulation material the heat leak through these units will only be in the amount of 26% calculating from the total leak.

Methods and appropriate software have been developed for determination of the final temperature of the milking equipment washing liquid.

Keywords: milking equipment, washing liquid, heat leak, ensuring of liquid temperature, heat insulation, mathematical substantiation.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_priekulis.pdf
 
B. Reppo, E. Mikson.  
  Soojustamata lehmalauda välis- ja sisekliima vahelisest seosest 120
 
ABSTRACT
Uurimistöö käigus mõõdeti talvel ja suvel kolme erineva suuruse ja lehmade arvuga soojustamata lehmalauda siseõhu temperatuuri, suhtelist niiskust ja ammoniaagisisaldust. Samaaegselt määrati ka lauda välisõhu temperatuur ja suhteline niiskus. Talvistel mõõtmistel oli laudaõhu temperatuur välistemperatuurist kõrgem keskmiselt 2,32 °C, suvel aga vastavalt 0,79 °C. Suvel mõõdeti lautades suurem õhuniiskus kui väljas, mis on seletatav loomade poolt eritatava ja põrandapindadelt eralduva niiskusega. Õhu ammoniaagisisaldus oli talvel suhteliselt väike, muutudes piirides 0,43…3,40 ppm, suvel aga täheldati suuremaid ammoniaagisisaldusi, 0,58…10,34, mis jäid lubatud piiridesse.

Võtmesõnad: soojustamata puhkelatritega lehmalaut, väliskliima, sisekliima, õhutemperatuur, suhteline niiskus, ammoniaagisisaldus, Data Logger, arvutiprogramm.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_reppo.pdf
 
T. Sõõro.  
  Aeglase sõiduki liiklusohutusest 133
 
ABSTRACT
Aeglased sõidukid (traktorid, põllu- ja metsamasinad jmt), mis liiguvad teedel liiklusvoolu kiirusest oluliselt aeglasemalt, on takistuseks teeliikluses ja ohu allikaks, mida peavad arvestama nii aeglaste kui kiirete sõidukite juhid. Ohutuse tagamiseks on oluline, et juhid oskaksid hinnata sõidukite kiirusi ja kaugusi ning ohutut pikivahet aeglasele sõidukile lähenemisel. Pikivahet ja kiirust hinnatakse praktilisel sõidul "tunde järgi" intuitiivselt. Oleks siiski vajalik, et juhid oleksid teadlikud ohutust pikivahest ja seda mõjutavatest teguritest.

Antud töös on arvutuslikul teel uuritud, millisel vähimal kaugusel aeglasest sõidukist peab aeglasele sõidukile läheneva kiire sõiduki juht otsustama, kas on võimalik kohe mööda sõita või tuleb alustada kiiruse vähendamist ehk milline on ohutu pikivahe aeglasele sõidukile lähenemisel.

Ohutut pikivahet on uuritud sõltuvalt aeglase ja kiire sõiduki liikumiskiirusest, tee haardetegurist ja juhi reaktsiooniajast. Ohutu pikivahe sõltub sõidukite liikumiskiirustest ja teekatte haardetegurist mittelineaarselt. Reaalsete liikumiskiiruste korral asulavälisel teel (aeglase sõiduki liikumiskiirusel 5–40 km/h, kiire sõiduki liikumiskiirusel 90 km/h) on ohutu pikivahe 66–52 m. Et kiire sõiduki juhil on aeglase sõiduki liikumiskiirust väga raske hinnata, peab kiire sõiduki juht muutuma aeglase sõiduki suhtes tähelepanelikuks ja hindama möödasõidu võimalust või selle puudumist juba 70 m kaugusel aeglasest sõidukist.

Enam kui aeglase sõiduki liikumiskiirus mõjutab ohutut pikivahet kiire sõiduki liikumiskiirus. Kiire sõiduki liikumiskiiruse muutumisel vahemikus 50–120 km/h muutub ohutu pikivahe vahemikus 25–100 m (aeglase sõiduki liikumiskiirus on 20 km/h).

Sama olulist mõju ohutule pikivahele kui kiire sõiduki liikumiskiirus omab teekatte haardetegur. Kui asulavälisel puhta ja kuiva asfaltkattega teel on ohutu pikivahe 64 m (kiire sõiduki liikumiskiirusel 90 km/h), siis märjal teekattel on ohutu pikivahe 6–10 m suurem, porisel ja ligasel teekattel on ohutu pikivahe 15 m suurem ja libedal teekattel, mille haardetegur on 0,4 või vähem, on ohutu pikivahe nimetatud kiirustel 35 m suurem, ulatudes üle 100 m (joonis 4).

Aeglasele sõidukile läheneva kiire sõiduki ohutu pikivahe sõltuvus juhi reaktsiooniajast on lineaarne. Juhi keskmise reaktsiooniaja (0,8 s) puhul on ohutu pikivahe eeltoodud kiirustel asulavälisel teel 64 m. Juhi reaktsiooniaja muutumisel vahemikus 0,5–1,2 s muutub ohutu pikivahe vahemikus 55–72 m. Alkoholi- või narkojoobes juhi jaoks (juhi reaktsiooniaeg 2–3 s) oleks ohutu pikivahe 100–120 m või enam (joonis 5).

Aeglasele sõidukile lähenemisel tuleb kiire sõiduki juhil ohutuse tagamiseks kiirust vähendada proportsionaalselt pikivahe vähenemisega igal hetkel (joonis 6). Olenevalt aeglase sõiduki liikumiskiirusest (7–40 km/h) oleks 60 m kaugusel aeglasest sõidukist turvaline liikumiskiirus 75–90 km/h, 40 m kaugusel 55– 70 km/h ja 20 m kaugusel 25–45 km/h.

Enne vasakpööret või manööverdamist vasakpoolsetele sõiduradadele peaks aeglase sõiduki juht andma suunamärguande vähemalt 6–10 s enne manöövrit.

Võtmesõnad: aeglane sõiduk, kiire sõiduk, pikivahe, peatumisteekond, haardetegur, juhi reaktsiooniaeg.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_sooro.pdf
 
K. Tamul, J. Olt.  
  Arvjuhtimisega tööpinkide programmeerimise iseärasused nüüdisaegsetes põllumajanduslikes masinaehitusettevõtetes 145
 
ABSTRACT
Kuigi NC-juhtimissüsteem on vananenud, on sellega varustatud pingid tänu lihtsale konstruktsioonile ja suurele töökindlusele Eesti metallitöötlusettevõtetes laialt levinud. Kui CNC-juhtimisega pinkide programmeerimiseks saab kasutada CAM-programme, siis NC-pinkide puhul selline võimalus puudub. Sellepärast tekkis vajadus koostada käesolev matemaatiline mudel. Koostatud mudelit saab kasutada kõikide NC31- ja NC81-tüüpi juhtimissüsteemiga pinkide puhul. Mudel võimaldab arvutada igasuguste koonuste (ka sisekoonused) sise- ja välisfaaside töötluseks vajalike punktide koordinaate, kusjuures kõik vajalikud algandmed on detaili jooniselt leitavad. Praegust mudelit on võimalik edasi arendada – tavavalemid on asendatavad kompaktse makroga. Nende koostamiseks kasutatakse MS Exceli keskkonnas programmeerimiskeelt Visual Basic. Makrode kasutamise puhul kasutatakse MS Exceli kuva ainult algandmete sisestamiseks, lõpptulemuste kuvamiseks ja arvutusi tegeva makro käivitamiseks.

Võtmesõnad: lõiketöötlus, faas, koonus, instrumendi põhimõõdud, ümarusraadius, matemaatiline mudel.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_tamul.pdf
 
I. Tomson, V. Viljasoo, N. Bajeva, A. Bajeva.  
  Veiselauda sisekliimat mõjutavad tegurid ja lüpsiplatsi kliimaparameetrite töökindlus 155
 
ABSTRACT
Tehnoloogilised protsessid muutuvad keerukamaks ja täpsemaks, sest teadus ja tehnika arenevad. Seda on võimalik saavutada võttes arvesse palju võimalikke parameetreid. Mikro-, para- ja elektrokliima parameetrite uurimistulemused võimaldavad motiveerida loomade ülalpidamise praktikat.

Sisekliima uurimine loomade ülalpidamises on vajalik selleks, et hinnata valitud materjalide ja tehnoloogiliste protsesside mõju tootmiskeskkonnale, inimeste ja loomade produktiivsusele, nende tervisele ja tootmisele.

Valitud eksperimendi meetod võimaldab erinevate materjalide mõju uurimist ja selle modelleeritud koosmõju arvestamist tootmisel. See võib olla aluseks ventilatsioonisüsteemide kavandamisel tootmishoonetesse ning materjalide ja protsesside valimisel.

Soojustamata ja soojustatud lautade lüpsiplatsi sisekliima parameetrite norme tuleb käsitleda nii töötaja kui lehma seisukohalt.

Selleks, et viia veiselauda lüpsiplatsil sisekliimaparameetrid vastavusse normidega, on vajalik mittealalistel töökohtadel võtta kasutusele täiendavaid soojus- ja jahutusseadmeid ning kasutada neid lüpsi ajal.

Soojustamata ja soojustatud lautade lüpsikodasid on võimalik rekonstrueerida täiendava soojustusmaterjaliga ja/või leida lahendusi ventilatsiooni ehitamisega.

Lüpsiplatsi sisekliima parameetrite tõrketa töö tõenäosus allub normaal- ja Weibulli jaotusseadustele.

Sisekliima parameetrite töövõime (töövältus tõrke kohta) on küll piisav 60%-lise tõrketa töö tõenäosuse puhul, kuid arvestatavaks heaks tasemeks saab lugeda selle vastavust ≥70%-sele väärtusele.

Võtmesõnad: sisekliima, mikrokliima, elektrokliima, parakliima, väliskeskkond, tehnoloogilised protsessid, materjalid, töökindlus.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_tomson.pdf
 
Ü. Traat, M. Padar, K. Kaljuvee.  
  Traktorite korrashoid ja arengud Eestis 2006 175
 
ABSTRACT
1. Käesolevas uuringus tehti eksperthinnang Eesti Vabariigi 51 suurima põllumajandusettevõtte traktorite korrashoiu kohta. Ekspertküsitluseks koostati ankeet, mis sisaldas 225 erinevat tunnust. Vaatluse all oli üle 1000 traktori, neist 231 lääne päritolu.

2. Lääne traktoreid on väga kallis pidada, sest nende korrashoiu kulud on 5–11 korda kallimad kui Vene traktoril MTZ. Kuid vaatamata suurtele kasutamiskuludele nende suurem tootlikkus MTZ-st (kuni 4 korda) ja kasutamismugavus ostavad end tagasi ja lõppkokkuvõttes on põllumajanduse efektiivse suurtootmise tulevik võimsate, üle 180 hj lääne traktorite päralt.

3. Erinevate lääne firmade traktorite korrashoiu kulud (remont ja tagavaraosad, tehnohooldus ja materjalid) kõiguvad kordades. Selle hinna kujunemisprotsessi oleks vaja täiendavalt uurida.

4. Üleminekut lääne traktoritele mõjutab vanade Vene traktorite suur arv. Traktorituru jagavad omavahel Valtra, John Deere, New Holland ja MTZ. Ostueelistuse määrab kõige rohkem traktori hind, seejärel ettevõte teeninduspunkti kaugus ja traktori töökindlusnäitajad. Väiksemad ettevõtted eelistavad John Deere ja suuremad Valtraid.

5. Süveneb trend traktori tehnohooldus-, diagnostika- ja remonditöid ise mitte teha, vaid tellida väljast teenusettevõtte teenus. Traktorite remont ja eriti baasremont (kapitaalremont) ettevõttes on juba hääbumas ning kaob lõplikult koos vanade pensionäridest remondimeeste ja Vene päritolu traktoritega, sest enam ei tasu ülal pidada seda keerulist ja väga kõrget kvalifikatsiooni nõudvat valdkonda. Oma hinnangu remondi perspektiivikusse on väga ettevaatlikud ja targad põllumehed andnud, nad ei investeeri juba ammu traktorite remonditöökodadesse ja seadmetesse, need on mustad, külmad ja räämas veneaegsed betoonkolossid.

6. Vaatamata eeltoodud trendile ollakse ka "pehmema" variandi poolt. Traktorite remont ja tehnohooldus on mõistlik, kuni veel on mehi, kes seda teha oskavad. Vene traktoreid tuleks remontida maksimaalselt ise ettevõtte oma jõududega nii palju kui saab ja võimalik on. Lääne traktorite remonti ja tehnohooldust ettevõtte oma jõududega tuleb vaadata kompleksselt: kas on juba olemas vajalik väljaõppinud ja kogemustega personal või tuleb seda veel otsida ja koolitada ning kas on olemas vastavad ruumid ja diagnoosiseadmed? Määravaks oma jõududega töö mahu kujunemisel saab traktorifirma teeninduspunkti kaugus ettevõttest ja selle võimsus (mitu traktorit saab ühekorraga teenindada, kui palju on remondimeistreid-diilereid) ja tööde järjekorra pikkus. Mitmed eksperdid kurtsid pikki teenindusjärjekordi traktorimüügi firmades. Põllumees ei taha leppida olukorraga, kus näiteks suvel heinaajal heinatöödele planeeritud traktor peaks seisma kaks nädalat remondi ootel, sest firmateenindus on ülekoormatud.

7. Ettevõtete esimese ringi lääne traktorite ressurss (12 000 tundi) hakkab aasta-kahe pärast ammenduma ja nende remondikulud hakkavad järsult suurenema ning tekib probleem, kui suurte remondikuludeni on traktorit mõistlik pidada.

8. Selgitati välja, et osas ettevõtetes, eriti väiksemates ei peeta kuluarvestust, mis meie arvates ei ole õige. Näiteks üks ettevõte Jõgevamaal kulutas 32 traktori diislikütuse peale 2,2 miljonit krooni. See teeb ühe traktori kohta üle 60 000 krooni aastas. Kui sinna lisada 32 4730 krooni remondikulu ning 72 000 tehnohoolduskulu, siis saab kokku arvestatava kulu traktoripargi peale aastas. Kütuse ja korrashoiu kulud on tõusnud arvestatavate kuluartiklite hulka ning neid tuleb hakata arvesse võtma põllumajandustoodangu omahinna kalkuleerimisel. Siin on juba mõneprotsendiline kokkuhoid tuntav raha.

9. Tüüpiline põllumajandusettevõte näeb välja selline: 20 traktorit, nendest 17 Vene päritolu, millest 5 seisavad. Kolm lääne päritolu traktorit, mis on ostetud viimase kolme aasta jooksul, üks traktor aastas. Ettevõte ostaks veel lääne traktoreid, kuid pole piisavalt ressursse. Ettevõttes on 30 töötajat, juhtkond koosneb 3–5 inimesest, need on loomakasvatusspetsialist, taimekasvatusspetsialist, tehnikainsener, raamatupidaja ja juhatuse esimees. Ettevõtte tootmisprofiil on looma- ja taimekasvatus ning piimatootmine. Ettevõttes on 6–8 traktoristi, kes jõuavad ära teha kõik hädavajalikud tööd. Kogu juhtkond ja sealhulgas peainsener on suurte kogemustega vanemad mehed. Noori ei ole üldse ja ettevõtte masinapargi remont käib veneaegsetes töökodades.

10. Suuremas ettevõttes ollakse majandustulemustega rohkem rahul kui väikestes ettevõtetes.

11. Maal ei ole enam noori haritud mehi, keda panna traktori rooli või töökotta masinaid remontima. Juba praegu on probleemiks see, et tootmise laiendamiseks on raha olemas, aga kusagilt ei ole uut inimest tööle võtta. Tuleb pingutada ja teha traktoristi töö nii atraktiivseks, et haritud ja oskajad linnamehed tuleksid maale tööle.

12. Põllumajandustoodete omahinna arvutusse tuleks lisada eraldi reana traktorite korrashoiukulud nii, nagu nad tegelikult on.

13. Traktorite remondi ja tehnohoolduse ümberkorraldamine, veoautode kadumine ja autotranspordi asendumine traktortranspordiga on tekitanud olukorra, kus oluliselt muutub EMÜ (EPA) lõpetanud tehnikajuhi (peainseneri) roll ja koht ettevõttes. Seda tuleks arvestada EMÜ koolitusprogrammide kaasajastamisel.

Võtmesõnad: traktor, remont, tehnohooldus, diagnostika, korrashoiukulud.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_traat.pdf
 
"AGRAARTEADUS" 2006  
 
OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_sisu.pdf
 
 

Märksõnade pilv
aastas abil aeglase aeglasele aeglasest alustada anduri asulavälisel enam equipment ettevõte ettevõtte ettevõttes haardetegur haspli heat hinnata insulation joonis juba juhi juhid juht jõududega kasutada kaugus kaugusel kiire kohta korjerehiku korral korrashoiu krooni kulud leak lehtede liikumiskiirus liikumiskiirusel liquid loomade lähenemisel lääne lüpsiplatsi maasikaõie marjade materjalide milk milking mudel mustikakoristi muutub mõistlik mõju mõõdeti ohutu ohutut oleks olemas palju parameetrite pidada pikivahe pikivahet pinkide pipes puhul pärast päritolu remondi remont saab seda selle sest siis sisekliima soojustamata suurem suvel sõiduki sõidukile sõidukist sõidukite sõltub teekattel teel teha tehnohooldus temperature temperatuur temperatuuri temperatuurist traktor traktoreid traktori traktorit traktorite tuleb tuleks töö vahemikus vajalik veel vene väga võib võimalik washing üle 2006


 

VÄLJAANDJA

APS

Akadeemiline Põllumajanduse Selts

Peatoimetaja

Alo Tänavots

Aadress

Fr. R. Kreutzwaldi 1,
51014 Tartu,
Estonia

E-post

TOETAJAD

INFO

p-ISSN
1024-0845
e-ISSN
2228-4893

Agronoomia
1921-1944

Taasasutatud
AGRAARTEADUS 1990

Veebis alates
1997 * VIII * 4

Indekseeritakse
AGRIS, AGRICOLA, CABI, CABI Full Text, DOAJ, EBSCO

Litsents

Creative Commons License
Ajakiri kasutab litsentsina Creative Commons Attribution 4.0 International License.

KÜLASTAJAD


 
 
 
Follow us on Facebook