2005 * XVI * 1

SISUKORD
 
SISUKORD
OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/contents/2005_1_sisukord.pdf
 
 
TEADUSTÖÖD
A. Elias, P. Elias, A. Kiis.    
  Nitraatide, nitritite ja tähtsamate mikroorganismide gruppide sisaldus Edami-tüüpi juustudes 3
 
KOKKUVÕTE
Uurimistöö eesmärgiks oli määrata Eesti ja Pühajärve juustu nitraatide, nitritite ja tähtsamate mikroorganismide gruppide sisaldust, nende muutusi ja omavahelisi seoseid valmimisel.

Nitraadid ja nitritid määrati 5 Eesti ja 5 Pühajärve juustust ning mikrobioloogilised analüüsid tehti 8 Eesti ja 6 Pühajärve juustust.

Juustude nitraadi- ja nitritisisaldus määrati Põhjamaade standardmeetodil NMKL nr 165, 2000 vedelikkromatograafiga. Mikrobioloogilistel analüüsidel kasutati vastavalt IDF ja EV standardmeetodeid.

2001. ja 2002. aasta tervisekaitse inspektsiooni andmete analüüsil selgus, et Eestis turustatavates juustudes oli nitraate vahemikus 25–116 mg NaNO3 / kg, kusjuures Eestis toodetud juustudes jäi see põhiliselt alla 50 mg/kg, kuid Leedu juustudes oli neid 1,5–2 korda rohkem. Samade juustude nitritisisaldus jäi põhiliselt siiki alla 5 mg NaNO2 / kg, v.a Marta juust, kus see oli 21 mg/kg.

Tööstusest võetud Eesti juustu proovid sisaldasid pärast pressimist keskmiselt 55 mg NaNO3 / kg. Valmimisel (3–4 nädalat) nitraadisisaldus vähenes 10 mg/kg ja oli valminud juustudes keskmiselt 45 mg/kg.

Pühajärve juust sisaldas pärast pressimist (toorjuust) keskmiselt 69,8 mg NaNO3 / kg. Valmimisel (14 päeva) vähenes nitraatide sisaldus ka neis 10 mg/kg ja oli valminud juustudes keskmiselt 59,8 mg/kg (kõikumine 37–88 mg/kg), seega 9,8 mg/kg rohkem kui Euroopas lubatud norm 50 mg/kg.

Nitriteid oli nii Eesti kui ka Pühajärve juustu kõikides uuritud tegudes alla 5 mg NaNO2 / kg, seega Euroopa Liidus lubatud piirides.

Eesti juustu bakterite üldarv oli pärast pressimist keskmiselt 480 miljonit cfu/g, laktokokkide, laktobatsillide ja anaeroobsete bakterite spooride arvud vastavalt 360 miljonit cfu/g, 3800 cfu/g ja 31,4 cfu/g. Juustude valmimisel vähenesid bakterite üldarv ja laktokokkide arv ning olid valminud juustudes vastavalt 7,8 miljonit cfu/g ja 3,1 miljonit cfu/g. Laktobatsillide ja anaeroobsete bakterite spooride arvud suurenesid ja olid valminud juustudes vastavalt 4,7 miljonit cfu/g ja 229 cfu/g.

Pühajärve juustu bakterite üldarv oli pärast pressimist keskmiselt 98 miljonit cfu/g, laktokokkide, laktobatsillide ja anaeroobsete bakterite spooride arvud vastavalt 75 miljonit cfu/g, 14 000 cfu/g ja 170 cfu/g. Valmimisel vähenesid Pühajärve juustu bakterite üldarv ja laktokokkide arv ning suurenesid laktobatsillide ja anaeroobsete bakterite arvud ning valminud juustus olid nad vastavalt 9,9 miljonit cfu/g, 8,2 miljonit cfu/g, 12 miljonit cfu/g ja 201 cfu/g.

Eesti ja Pühajärve juustu mikroorganismide arengu üldises seaduspärasuses olulisi erinevusi ei olnud.

Selgus, et anaeroobsete bakterite spooride areng oli Eesti juustus aktiivsem kui Pühajärve juustus ja selle üheks põhjuseks oli tõenäoliselt juustu väiksem nitraadisisaldus.

Andmete statistilisel analüüsil (Spearman correlation) ilmnes, et juuretiste laktokokkide aktiivsus ja suurem arv pidurdasid anaeroobsete bakterite arengut valmimisel (P<0,01). Nitraadid pidurdasid juustudes anaeroobsete bakterite ja laktobatsillide arengut, kuid ei mõjutanud juuretiste laktokokkide paljunemist (P<0,05).

Juustu valmistamisel tuleks kasutada aktiivseid juuretisi, mis tõstaks laktokokkide arvu juustus ja samas valida juustu valmistamiseks väikseima anaeroobsete bakterite spooridearvuga piim, et vähendada nitraatide lisamist ja nende sisaldust valminud juustus.

Võtmesõnad: nitraadid, nitritid, bakterite üldarv, laktokokid, laktobatsillid, anaeroobsed bakterite spoorid, Edami-tüüpi juust.

OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2005_1_elias_ek.pdf
 
E. Haak.  
  Fosfor- ja kaaliväetiste efektiivsusest astelpaju viljelemisel 16
 
KOKKUVÕTE
Astelpaju on viimasel ajal puuviljanduskultuurina hakanud levima ka Eestis, kuid kohalikes oludes katsetatud sobivat viljelustehnoloogiat ei ole siiani uuritud. Väetiskatse astelpaju fosfor-kaaliväetiste vajaduse selgitamiseks rajati 2000. a kevadel Polli Aianduse Instituudis kerge liivsavi lõimisega kamar-leetmullal, mille huumusesisaldus künnikihis oli 1,6% ja pH 5,7 ning 1 kg mullas sisaldus 95 mg P, 139 mg K, 933 mg Ca ja 69 mg Mg. Alates istutusjärgsest aastast hooldati katseistandust kultuurrohukamara süsteemi järgi. Fosforkaaliväetisi anti suuremas koguses (P2O5 500, K2O 500) istutuseelselt varuväetisena ja ilma varuväetiseta puudele üle aasta erinevates kogustes ja kombinatsioonides. Väetatud puude kasvu ja saagikust võrreldi väetamata puude näitajatega. Analüüsitakse esimese viie katseaasta tulemusi alates puude istutamisest. Puude vegetatiivset kasvu fosfor-kaaliväetised ei mõjutanud, saak oli tugevamal väetamisel (P2O5 500, K2O 500 varuväetisena ja P2O5 200, K2O 200 perioodiliselt) isegi 30% võrra väiksem kui väetamata puudel. Katsetulemustest järeldub, et viljakamal mullal ei ole noore astelpajuistanduse väetamine fosfor-kaaliväetistega vajalik. Kultuurrohukamara negatiivset mõju astelpajule ei ilmnenud.

Võtmesõnad: astelpaju, fosfor-kaaliväetised, vegetatiivne kasv, saagikus.

OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2005_1_haak_ek.pdf
 
J. Lehtsaar, P. Zeiger.  
  Investeeringute ja erinevate toetuste ning käibemaksuskeemide kohaldamise mõju taimekasvatusettevõtte rahavoole 24
 
KOKKUVÕTE
Tulenevalt teraviljakasvatuse tsüklilisusest ja erinevate toetuste laekumisest sügis-talvisel perioodil vajavad põllumajandusettevõtted äritegevuse rahavoogude tasakaalustamiseks täiendavat finantseerimist võõrkapitali arvel.

Mudelettevõtte baasil koostatud rahavoo analüüsist selgub, et äritegevus vajab välist finantseerimist perioodil maist kuni augustini. Mudelettevõtte investeerimisega alustatakse veebruarikuus. Et investeeringutoetused laekuvad tootja arvele kolme kuu möödudes investeeringute tegemisest, on põllumajandusettevõte sunnitud kaasama võõrkapitali. Välist finantseerimist vajatakse investeeringute teostamiseks perioodil veebruarist maini. Äritegevuseks ja investeerimistegevuseks ei piisa põllumajandusettevõtte omavahenditest ja rahavoogusid ei tasakaalusta ka toetused. Täiendava välise finantseerimise eest tuleb mudelettevõttel maksta intressi 123 400 krooni aastas, mis moodustab ligikaudu 4,2% teravilja müügituludest.

Investeeringute teostamisega kaasneva käibemaksu tasumist saab põllumajandusettevõtja vältida, ostes vajalikud seadmed vahendajata mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Kehtiva käibemaksuseaduse järgi pöördmaksustamist rakendades ei tule tasuda sisendkäibemaksu ja laenuvajadus väheneks 500 000 krooni võrra.

Euroopa Ühenduste Nõukogu kuuenda direktiivi artikli 25 kohaselt võivad liikmesriigid põllumajandusettevõtete suhtes kohaldada kindla maksumääraga käibemaksuskeemi. Sel puhul ei registreeri põllumajandusettevõte ennast käibemaksukohustuslasena ning seetõttu puudub tal võimalus oma sisenditelt makstud käibemaksu põllumajandustoodangu realiseerimisel tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. Selle kompenseerimiseks võib põllumajandusettevõte oma toodangu müügil maksustatavale väärtusele lisada kehtestatud käibemaksumäära, mis kompenseeriks rahalised vahendid sisenditelt makstud käibemaksu osas.

Töö autorite poolt koostatud analüüsist selgub, et käesolevas artiklis käsitletud mudelettevõtte majandustulemustega sarnaselt tegutsevatel põllumajandusettevõtetel ei oleks põhjendatud ja ei ole ka võimalik kohaldada kindla maksumääraga käibemaksuskeemi. Selleks on kolm põhjust: 1) sisendite käibemaksusumma kindla maksumääraga käibemaksuskeemi kohaldamisel on oluliselt suurem kui toodangu müügil saadav käibemaksusumma; 2) kindla maksumääraga käibemaksuskeemi kohaldamise mõju põllumajandusettevõtte mudeli rahavoole on negatiivne võrreldes kehtiva käibemaksu arvestusmeetodi rakendamisega ning 3) Eestis kehtiv käibemaksuseadus ei võimalda põllumajandusettevõtete suhtes kohaldada kindla maksumääraga käibemaksuskeemi.

Võtmesõnad: investeering, toetus, rahavoog, kindla maksumääraga käibemaksuskeem.

OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2005_1_lehtsaar_ek.pdf
 
P. Lulla, R. Gross, T. Paaver.  
  Eestisse imporditud vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) liinide geneetiline mitmekesisus ja diferentseerumisaste mikrosatelliitse DNA varieeruvuse põhjal 42
 
KOKKUVÕTE
Genetic diversity and differentiation of imported into Estonia rainbow trout (Oncorhynchus mykiss) strains based on microsatellite dna variation. The variation of 10 microsatellite loci was analyzed in eight rainbow trout strains (the North American Donaldson strain, two Finnish strains, four Danish strains and a Norwegian strain). The most variable locus was Ssa85 (total of 24 alleles), whereas the least variable was Ssa197 (total of 2 alleles). The strains of Finnish origin were on an average more variable than the strains of Danish origin (allelic richness 5.9 and 4.9, respectively; expected heterozygosity 0.73 and 0.65, respectively), while the variability of Donaldson and Norwegian strains was similar to the Finnish strains. The average level of differentiation (FST) among the strains was 0.10 and ranged from 0.03 (between the Norwegian and Finnish Arvo-Kala strain) to 0.18 (between the Danish Cofradex and Ollerupgård strains). Based on genetic distances, the strains grouped into three clusters but the clustering was not always consistent with the country of origin, e.g. the Finnish Joutsa strain clustered together with the Danish Cofradex strain and the Finnish Arvo-Kala strain clustered together with the Donaldson strain, while only three Danish strains (Hansen, Ollerupgård and Sangild) formed a single cluster. Based on the likelihood of multilocus genotypes, 86.8% of individuals could be correctly classified into their strain of origin, which demonstrates a good potential of microsatellite loci for genetic tagging of rainbow trout strains.

Keywords: rainbow trout, microsatellites, genetic diversity.

OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2005_1_lulla.pdf
 
T. Saue, J. Kadaja.  
  Talirukki arengufaasid ja temperatuurisummad 44
 
KOKKUVÕTE
Growth stages of winter rye and accumulated temperatures. A calculating scheme to determine temperature constants (mean accumulated temperatures between plants growth stages) was elaborated. It was applied on the example of rye. Accumulated active and effective temperatures above different threshold temperatures were calculated. The optimum threshold temperatures and summarizing methods were selected on the basis of minimum errors discovered in using these constants in the forecast of next stages. Data of phenological observations from 11 stations of Estonian agrometeorological network from 1965 to 2001 were utilized. In describing of plant development the most appropriate ones were positive accumulated temperatures and accumulated active temperatures above 5 °C. Widely used accumulated effective temperatures above 5 °C and active temeratures over 10 °C did not give acceptable results for winter rye. Conveniently chosen accumulated temperatures described the development ever better than calendar time, excepted for the period between new vegetation and spearing. Some differences occurred between varieties. Less heat is needed for 'Jõgeva 112', more for 'Kustro', which requirement grows especially at the time of ripening. No essential trends were observed for the temperature constants.

Keywords: winter rye, growth stages, accumulated temperatures. 

OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2005_1_saue.pdf
 
P. Zeiger, J. Lehtsaar, Ü. Kerner.  
  Tulumaksu muudatuste mõju leibkondade sissetulekutele 53
 
KOKKUVÕTE
Viimastel aastatel on poliitiliste diskussioonide keskmeks olnud kehtivate tulumaksuga maksustamise põhimõtete muutmine. Eristub kaks alternatiivset lähenemist: ühe puhul maksustataks tulud progresseeruvalt ja teise puhul jätkataks tulude proportsionaalset maksustamist koos maksumäärade alandamise ja maksuvaba miinimumi tõstmisega. Kavandatavate meetmete mõju riigieelarvele on uuritud, kuid puudub analüüs nende mõju kohta leibkondade sissetulekutele. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli analüüsida käimasoleva tulumaksureformi mõju leibkondade sissetulekutele. Andmete analüüsimiseks olid leibkonnad sissetulekute alusel jaotatud tulurühmadesse. Rühmade lõikes prognoositi tulumaksumuudatuste mõju leibkondade sissetulekutele. Tulumaksuvaba miinimumi ja tulumaksumäära muutuste mõju prognoosimine toimus kolme erineva arengustsenaariumi alusel. Selgesti on täheldatav, et esimese arengustsenaariumi ehk siis tulumaksuseadusega kehtestatud muudatuse kohaselt säästaksid võrreldes nn kontrollvariandiga tulumaksu arvelt kõige rohkem suurema sissetulekuga leibkonnad. Teise arengustsenaariumi rakendamine ehk tulumaksuvaba miinimumi sidumine brutopalga alammääraga, jättes maksumäära (26%) muutmata, mõjuks positiivselt väiksemat sissetulekut teenivatele leibkondadele, kelle hulka kuulub Eestis umbes 50% leibkondadest. Teine arengustsenaarium võimaldab vähendada ühiskonna progresseeruvat varanduslikku kihistumist ja parandada väiksemapalgaliste elanike majanduslikku toimetulekut ning vähendab vajadust sotsiaaltoetuste järele.

Võtmesõnad: tulumaks, leibkonna sissetulekud, säästmine.

OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2005_1_zeiger_ek.pdf