2005 * XVI * 2

SISUKORD
 
OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2005_2_sisukord.pdf
 
 
TEADUSTÖÖD
M. Alaru,Ü. Laur.  
  Talitritikale kasvatamisest Eestis 73
 
KOKKUVÕTE
Antud töö eesmärgiks oli selgitada talitritikale kui uue söödavilja kasvatamise võimalusi Eestis. Uuriti 1) tritikale bioloogiliste iseärasuste avaldumist suuremal või väiksemal määral Eesti muutlikes ilmaoludes (suur saagipotentsiaal, hea kohanemisvõime, proteiinisisaldus, α-amülaasi keskmisest kõrgem aktiivsus terade valmimisperioodil ning terade kalduvus peas idaneda); 2) tritikalet seasöödana.

Selgus, et enamik katses olnud talitritikale sorte olid sarnase proteiinisisaldusega, usutaval määral avaldas proteiinisisaldusele mõju ilmastik. Dispersioonanalüüsi põhjal mõjutas sort proteiinisisaldust 25% ja ilmastik 68% ulatuses. Katseaastate lõikes stabiilselt suurem seeduva proteiini sisaldus oli sortidel 'Lasko' ja 'Dagro'. Metaboliseeruva energia sisaldus ei olnud usutaval määral mõjutatud sordist. 23 viimase aasta katseandmetest selgus, et 39% juhtudest ei olnud võimalik talitritikalet koristada enne 15. augustit, ülejäänud aastatel langes koristusaeg augusti teise poolde.

Sigadega läbiviidud söötmiskatsed näitasid, et tritikale sort 'Tewo' sobis nuumsigadele, kuid kesikute ja eriti võõrdepõrsaste söötmiseks ta ei sobinud, kuna vähendas nende massi-iivet ja suurendas söödakulu.

Võtmesõnad: tritikale, tritikale saagikus ja terasaagi stabiilsus, tritikale söödaväärtus.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2005_2_alaru.pdf
 
H. Kiiman, E. Pärna, A. Leola, T. Kaart.  
  Lüpsivõtete mõju somaatiliste rakkude arvule piimas 85
 
KOKKUVÕTE
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas mõjutavad lüpsivõtted somaatiliste rakkude arvu piimas. Katseandmed koguti viiest torusselüpsiga piimakarjafarmist. Kronometreeriti lüpsja tööoperatsioonid lehma kohta. Neis farmides oldi huvitatud lüpsjate töövõtete analüüsimisest ja vajati nõuannet. Kolmes farmis lüpsti De Lavali ja kahes farmis Rezekne firma lüpsiseadmetega. Firma De Laval lüpsiaparaadid olid varustatud automaatse altvõtuseadmega. Kõigis farmides rakendati kahekordset lüpsi. Andmete sisestamisel arvutisse ja nende statistilisel analüüsil kasutati tabelarvutussüsteemi MS Excel ja statistikaprogrammi SAS.

Andmete analüüsist selgus, et piima somaatiliste rakkude arvu mõjutavad kõik põhilised masinlüpsil tehtavad tööoperatsioonid. Oluline seos oli tühilüpsi aja ja somaatiliste rakkude arvu vahel (P<0,001). Mida lühemalt ja pealiskaudsemalt oli tehtud udara ettevalmistus, seda suuremaks osutus piima somaatiliste rakkude arv (P<0,001). Lüpsiaparaatide allapanekuga hilinemisel oli mõju piima somaatiliste rakkude arvule (rP=0,255**). Mida enam aega kulutas lüpsja masinaga järellüpsile, seda suurem oli piima somaatiliste rakkude arvu keskmine (P<0,001).

Võtmesõnad: somaatiliste rakkude arv (SRA), lüpsivõtted masinlüpsil.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2005_2_kiiman.pdf
 
R. Leming, A. Lember.  
  Kuum- ja külmpress-rapsikoogi keemiline koostis 96
 
KOKKUVÕTE
Käesoleva töö eesmärk oli uurida kohalikes tingimustes toodetud kuum- ja külmpress-rapsikoogi keemilist koostist

Analüüsitud külmpress-rapsikoogi valmistamisel oli temperatuur umbes 60 ºC ja kuumpress-rapsikoogi valmistamisel varieerus vahemikus 98–112 ºC. Võrreldes erinevates tehnoloogilistes tingimustes pressitud rapsikoogi toitainete sisaldust kuivaines, selgus, et 60 ºC juures toodetud koogis oli vähem proteiini, lämmastikuvabasid ekstraktiivaineid ja toorkiudu, rohkem aga rasva ja metaboliseeruvat energiat. Külmpress-rapsikoogi suur energiasisaldus ongi eelkõige tingitud selle sööda suurest rasvasisaldusest. Toorproteiini oli külmpressrapsikoogis märgatavalt vähem kui kõrgematel temperatuuridel toodetud koogis. Toortuha-, kaltsiumi- ja fosforisisaldus neis söötades väga palju ei erinenud. Kõiki viimati mainitud toitaineid oli külmpress-rapsikoogis 0,04% kuni 0,5% võrra rohkem.

Rapsikoogi keemiline koostis sõltub eelkõige selle tootmisel kasutatavast pressimistehnoloogiast ja -temperatuurist. Kõik need keemilise koostise erinevused tulenesid arvatavasti kasutatud pressimistehnoloogiate erinevast õli eemaldamise efektiivsusest. Mida rohkem jäi rapsikooki õli, seda suhteliselt vähem oli selles söödas teisi toitaineid, ja vastupidi.

Enne rapsikoogi kasutamist söödasegudes tuleb lisaks keemilisele koostisele arvesse võtta ka selle sööda tootmisel kasutatud pressimistehnoloogiat. See võimaldab söödasegusid paremini optimeerida ja toitaineid efektiivsemalt kasutada. E

t külmpressitud rapsikoogi sigadele söötmist on vähe praktiseeritud ja selles sisalduvate toiteväärtust alandavate ühendite mõju on ebaselge, siis tuleks jätkata külmpress-rapsikoogi söötmisega seonduvate toiteväärtust mõjutavate tegurite välja selgitamist. Külmpress-rapsikoogi suure rasvasisalduse tõttu oleks seda sööta võimalik kasutada seasöötade energiasisalduse suurendamiseks.

Võtmesõnad: rapsikook, külmpress-rapsikook, rapsikoogi keemiline koostis, rapsikoogi aminohappeline koostis.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2005_2_leming.pdf
 
A. Olt, O. Kärt, H. Kaldmäe, M. Ots, E. Songisepp, I. Smidt.  
  Kindlustuslisandi ja kuivaine mõju silo proteiini lõhustuvusele ja biogeensete amiinide sisaldusele 110
 
ABSTRACT
Kuna punase ristiku – timuti segu (50+50%) puhverdusvõime on madal (27,5) ja närvutamisel paraneb vaid 39,6-ni, siis on vaja fermentatsiooni parandamiseks lisada konservanti. Nii bioloogilise kui keemilise lisandi kasutamine vähendas silo kuivainekadusid 1,9 kuni 3,7 korda ning parandas tunduvalt fermentatsiooni kvaliteeti (võihappesisaldus (VH) kontrollis 47 g/KA kg ja lisanditega silos 1–2 g/KA kg või 0).

In vitro määratud orgaanilise aine seeduvus paranes keemilise konservandiga silos 4% võrreldes kontrolliga (P<0,0001).

Uuritud silode lämmastikust lõhustus vatsas umbes 90%.

KK silo proteiini lahustuvus oli väiksem ning tema lõhustuvus vatsas aeglasem. Kaheksa tunniga oli lõhustunud vatsas silo proteiinist kontrollil 77,2%, BK-l 76% ja KK-l 68%.

Vähese kuivainesisaldusega (140 g/kg) ilma lisandita sileeritud silodes esines kõiki uuritud biogeenseid amiine. Enam esines histamiini – 5,24 g/kg, vähem putrestsiini – 0,86 g/kg kuivaines. Silo materjali närvutamine ja lisandi kasutamine vähendas tunduvalt või takistas biogeensete amiinide tekkimist.

Võtmesõnad: punane ristik, silo, proteiin, lõhustuvus, amiinid.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2005_2_olt.pdf
 
V. Viljasoo, I. Tomson, N. Bajeva, A. Bajeva.  
  Soojuspumba EKO CLASSIC 155 tööparameetrid veisefarmi sisekliima tagamisel 124
 
ABSTRACT
Heat Pump EKO CLASSIC 155 working parameters for providing indoor climate of a cattle farm. According to the World Energetic Committe prognoses the share of heat pumps will constitute 75% of total heat supply by 2020. The first heat pump manufactory in Estonia was started in August 2004, scheming to capture 25–30% of the Estonian and 10–15% of the Baltic market as a whole. Heat pumps have found application in many sectors of national economy, including milk farms. The present research work presents data about the work parameters of the heat pump Thermia ECO Classic 155 refrigerator, about the temperature of heating water and about farm indoor climate parameters.

In cattle farm the ground heat pump with underground circuit is used year-round (in winter for heating, in summer for cooling and at both seasons for heating water). In Estonian agriculture the particular heat pump is the first heat pump in cattle farm. Research of usage enables to investigate device’s function reliability, its suitability for providing indoor climate and satisfying technological needs.

The analysis of air climate parameters (temperature ϑ, relative humidity Ws, absolute humidity Wa, dew point ϑ t, velocity v, temperature of floor ϑ p, oxygen content O2, carbon dioxide content CO2, ammonia content NH3, radioactivity R, positive light air ions n+, negative light air ions n–, factor of unipolarity q, relative freshness of air V) measuring of the milk waiting area of the cattle farm and outdoor climate, are presented in the article.

Special and effective indices of the heat pump cooling system (boiling temperature of agent ϑ 0 , condensing temperature of agent ϑ k, compressor suction pressure P0, compressor compressive pressure Pk, weighty special cold productivity q0′ , compressor specific work l, condensator specific heat productivity q', refrigerant factor of cycle εi, heating factor of cycle εs, specific cubage of steam sucked in v1, bulk specific cold productivity qv, agent usage Ga, actual bulk capacity of compressor Vt, cold capacity of heat pump cooling device Q) are determined and calculated in the article. Circular processes of heat pump cooling system are shown in i-lgP diagram and specific and effective indices of heat pump EKO CLASSIC 155 are presented in.

Keywords: heat pump, indoor climate, functional-technical parameters, climate parameters, outdoor climate, heat pump cooling system, special and effective indices of cooling system.

OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2005_2_viljasoo.pdf
 
"AGRAARTEADUS" 2005 SISUKORD  
 
OTSELINK
http://agrt.emu.ee/pdf/2005_2_sisu.pdf
 

Märksõnade pilv
agent arvu cattle classic climate cold compressor content cooling effective factor farm heat heating indices indoor keemiline keemilise koostis külmpress mida määral mõju p< parameters piima productivity proteiini pump rakkude rapsikoogi rohkem seda selgus selle silo somaatiliste specific talitritikale temperature toitaineid toodetud tritikale vatsas vähem vähendas work


 

VÄLJAANDJA

APS

Akadeemiline Põllumajanduse Selts

Peatoimetaja

pm-dr Alo Tänavots

Aadress

Fr. R. Kreutzwaldi 1,
51014 Tartu,
Estonia

E-post

TOETAJAD

INFO

p-ISSN
1024-0845
e-ISSN
2228-4893

Agronoomia
1921-1944

Taasasutatud
AGRAARTEADUS 1990

Veebis alates
1997 * VIII * 4

Indekseeritakse
AGRIS, AGRICOLA, CABI, CABI Full Text, DOAJ, EBSCO

Litsents

Creative Commons License
Ajakiri kasutab jurisdiktsiooniga sidumata Creative Commonsi "Autorile viitamine 4.0" rahvusvahelist litsentsi.

KÜLASTAJAD


 
 
 
Follow us on Facebook