1. Käesolevas uuringus tehti eksperthinnang Eesti Vabariigi 51 suurima põllumajandusettevõtte traktorite korrashoiu kohta. Ekspertküsitluseks koostati ankeet, mis sisaldas 225 erinevat tunnust. Vaatluse all oli üle 1000 traktori, neist 231 lääne päritolu.
2. Lääne traktoreid on väga kallis pidada, sest nende korrashoiu kulud on 5–11 korda kallimad kui Vene traktoril MTZ. Kuid vaatamata suurtele kasutamiskuludele nende suurem tootlikkus MTZ-st (kuni 4 korda) ja kasutamismugavus ostavad end tagasi ja lõppkokkuvõttes on põllumajanduse efektiivse suurtootmise tulevik võimsate, üle 180 hj lääne traktorite päralt.
3. Erinevate lääne firmade traktorite korrashoiu kulud (remont ja tagavaraosad, tehnohooldus ja materjalid) kõiguvad kordades. Selle hinna kujunemisprotsessi oleks vaja täiendavalt uurida.
4. Üleminekut lääne traktoritele mõjutab vanade Vene traktorite suur arv. Traktorituru jagavad omavahel Valtra, John Deere, New Holland ja MTZ. Ostueelistuse määrab kõige rohkem traktori hind, seejärel ettevõte teeninduspunkti kaugus ja traktori töökindlusnäitajad. Väiksemad ettevõtted eelistavad John Deere ja suuremad Valtraid.
5. Süveneb trend traktori tehnohooldus-, diagnostika- ja remonditöid ise mitte teha, vaid tellida väljast teenusettevõtte teenus. Traktorite remont ja eriti baasremont (kapitaalremont) ettevõttes on juba hääbumas ning kaob lõplikult koos vanade pensionäridest remondimeeste ja Vene päritolu traktoritega, sest enam ei tasu ülal pidada seda keerulist ja väga kõrget kvalifikatsiooni nõudvat valdkonda. Oma hinnangu remondi perspektiivikusse on väga ettevaatlikud ja targad põllumehed andnud, nad ei investeeri juba ammu traktorite remonditöökodadesse ja seadmetesse, need on mustad, külmad ja räämas veneaegsed betoonkolossid.
6. Vaatamata eeltoodud trendile ollakse ka "pehmema" variandi poolt. Traktorite remont ja tehnohooldus on mõistlik, kuni veel on mehi, kes seda teha oskavad. Vene traktoreid tuleks remontida maksimaalselt ise ettevõtte oma jõududega nii palju kui saab ja võimalik on. Lääne traktorite remonti ja tehnohooldust ettevõtte oma jõududega tuleb vaadata kompleksselt: kas on juba olemas vajalik väljaõppinud ja kogemustega personal või tuleb seda veel otsida ja koolitada ning kas on olemas vastavad ruumid ja diagnoosiseadmed? Määravaks oma jõududega töö mahu kujunemisel saab traktorifirma teeninduspunkti kaugus ettevõttest ja selle võimsus (mitu traktorit saab ühekorraga teenindada, kui palju on remondimeistreid-diilereid) ja tööde järjekorra pikkus. Mitmed eksperdid kurtsid pikki teenindusjärjekordi traktorimüügi firmades. Põllumees ei taha leppida olukorraga, kus näiteks suvel heinaajal heinatöödele planeeritud traktor peaks seisma kaks nädalat remondi ootel, sest firmateenindus on ülekoormatud.
7. Ettevõtete esimese ringi lääne traktorite ressurss (12 000 tundi) hakkab aasta-kahe pärast ammenduma ja nende remondikulud hakkavad järsult suurenema ning tekib probleem, kui suurte remondikuludeni on traktorit mõistlik pidada.
8. Selgitati välja, et osas ettevõtetes, eriti väiksemates ei peeta kuluarvestust, mis meie arvates ei ole õige. Näiteks üks ettevõte Jõgevamaal kulutas 32 traktori diislikütuse peale 2,2 miljonit krooni. See teeb ühe traktori kohta üle 60 000 krooni aastas. Kui sinna lisada 32 4730 krooni remondikulu ning 72 000 tehnohoolduskulu, siis saab kokku arvestatava kulu traktoripargi peale aastas. Kütuse ja korrashoiu kulud on tõusnud arvestatavate kuluartiklite hulka ning neid tuleb hakata arvesse võtma põllumajandustoodangu omahinna kalkuleerimisel. Siin on juba mõneprotsendiline kokkuhoid tuntav raha.
9. Tüüpiline põllumajandusettevõte näeb välja selline: 20 traktorit, nendest 17 Vene päritolu, millest 5 seisavad. Kolm lääne päritolu traktorit, mis on ostetud viimase kolme aasta jooksul, üks traktor aastas. Ettevõte ostaks veel lääne traktoreid, kuid pole piisavalt ressursse. Ettevõttes on 30 töötajat, juhtkond koosneb 3–5 inimesest, need on loomakasvatusspetsialist, taimekasvatusspetsialist, tehnikainsener, raamatupidaja ja juhatuse esimees. Ettevõtte tootmisprofiil on looma- ja taimekasvatus ning piimatootmine. Ettevõttes on 6–8 traktoristi, kes jõuavad ära teha kõik hädavajalikud tööd. Kogu juhtkond ja sealhulgas peainsener on suurte kogemustega vanemad mehed. Noori ei ole üldse ja ettevõtte masinapargi remont käib veneaegsetes töökodades.
10. Suuremas ettevõttes ollakse majandustulemustega rohkem rahul kui väikestes ettevõtetes.
11. Maal ei ole enam noori haritud mehi, keda panna traktori rooli või töökotta masinaid remontima. Juba praegu on probleemiks see, et tootmise laiendamiseks on raha olemas, aga kusagilt ei ole uut inimest tööle võtta. Tuleb pingutada ja teha traktoristi töö nii atraktiivseks, et haritud ja oskajad linnamehed tuleksid maale tööle.
12. Põllumajandustoodete omahinna arvutusse tuleks lisada eraldi reana traktorite korrashoiukulud nii, nagu nad tegelikult on.
13. Traktorite remondi ja tehnohoolduse ümberkorraldamine, veoautode kadumine ja autotranspordi asendumine traktortranspordiga on tekitanud olukorra, kus oluliselt muutub EMÜ (EPA) lõpetanud tehnikajuhi (peainseneri) roll ja koht ettevõttes. Seda tuleks arvestada EMÜ koolitusprogrammide kaasajastamisel.
Võtmesõnad: traktor, remont, tehnohooldus, diagnostika, korrashoiukulud.