2007 * XVIII * 1

SISUKORD
 
SISUKORD
OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/contents/2007_1_sisukord.pdf
 
 
TEADUSTÖÖD
H. Kaldmäe, A. Olt, M. Ots, O. Kärt, E. Songisepp.  
  Bioloogilise lisandi mõju punase ristiku-timuti silo fermentatsioonile ja toiteväärtusele 3
 
KOKKUVÕTE
Punase ristiku-timuti segu on madala fermentatsiooni koefitsiendiga (27,5) ja seetõttu on vaja kvaliteetse silo saamiseks kasutada kindlustuslisandeid. Nii bioloogiline kui keemiline lisand vähendasid silo kuivaine kadusid 2,1 kuni 3,1 korda. Kõige väiksemad kuivaine kaod (7,7%) olid lisandi J-3 kasutamisel.
Bioloogilise lisandi kasutamisel piimhappebakterite kontsentratsiooniga 8×109 cfu/g paranes tunduvalt ristiku-timuti silo fermentatsiooni kvaliteet: pH 4,0–4,1; ammoniaaklämmastiku osa üldlämmastikus 1,1–2,0%, piimhappesisaldus 43–71 g/kg ja võihappesisaldus 0–3 g/kg kuivaines.
Orgaanilise aine seeduvus paranes kuni 10% võrra võrreldes lisandita siloga (P<0,0001).
Kõik uuritud bioloogilised lisandid parandasid vähese kuivainesisaldusega ristiku-timuti segu sileeruvust. Selle materjali sileerimisel tuleks eelistada biloogilist lisandit J-3.
OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2007_1_kaldmae.pdf
 
K. Kolk, I. Linnik, R. Pällin, T. Püssa.  
  Eesti jogurti ja jäätise kolesteroolisisaldus 15
 
KOKKUVÕTE
Uurimuses määrati Eestis toodetud 8 jogurti- ja 10 jäätisesordi rasva- ja kolesteroolisisaldus. Kolesteroolisisaldused määrati gaasikromatograafiliselt otsese esterifitseerimise meetodil.
Määratud rasvasisaldused langesid vea piires kokku tootja poolt koostises antutega.
Jogurtite kolesterooli- ja rasvasisalduse vahel saadi hea korrelatsioon, mis näitab, et a) rasvasisalduse järgi on võimalik arvutada nende kolesteroolisisaldust ja b) jogurtite rasv pärineb ainult piimast.
Jäätiste puhul oli korrelatsioon madal, millest võib järeldada, et jäätised sisaldavad piimarasva kõrval rasvu, mis ei sisalda kolesterooli, ennekõike taimseid rasvu. Seega ei saa hinnata jäätise kolesteroolisisaldust üldrasva andmete põhjal.
Lineaarse sõltuvuse järgi jogurti rasvaprotsendi ja kolesterooli kontsentratsiooni vahel leiti piimarasva kolesteroolisisaldus: 393 mg/100 g. Eksperimentaalselt määratud kolesteroolisisalduse järgi määrati piimarasva ja muude rasvade osa jäätises. Leiti, et piimarasva oli sõltuvalt jäätisesordist 4–8% ja muid, peamiselt taimseid rasvu 1–6% ehk 15–60% jäätistes sisalduvast rasvast ei ole piimarasv.
Eesti jogurti ja jäätise kolesteroolisisaldus ei ole suur (vastavalt ligikaudu 10 mg/100 g jogurtis ja umbes 20 mg/100 g jäätises), mistõttu nende tarbimine on tervetele inimestele kahjutu. Pigem on need toiduained kasulikud, sest jogurtites ja jäätistes sisalduvad puuvilja- ja marjalisandid avaldavad soodsat mõju kolesterooli väljaviimisele organismist ja toimivad antioksüdantidena.
Võtmesõnad: kolesterool, toitumine, piimasaadused, piimarasv, gaasikromatograafia
OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2007_1_kolk.pdf
 
R. Pällin, T. Püssa, R. Soidla, A. Tsahkna, S. Kuusik, M. Rei.  
  Taimsete lisandite kasutamine mehaaniliselt konditustatud lihamassi sisaldavate pihvide säilivuse ja tervislikkuse parandamiseks 25
 
KOKKUVÕTE
Linaõli või tudraõli lisamine mehaaniliselt konditustatud lihale võimaldab viia lihatoodetesse rohkem bioloogiliselt olulisi ω-3-rasvhappeid, kuid seejuures tuleb arvestada, et polüküllastumata rasvhapped oksüdeeruvad kergesti. Küllastumata rasvhappeid, eriti α-linoleenhapet sisaldavate taimeõlide lisamine pihvisegule kiirendab nendes rasvade oksüdatiivset riknemist. TBARS arv, mis näitab maloondialdehüüdi jt tiobarbituurhappega reageerivate ainete hulka, kasvab õlilisandiga pihvides 3–5 korda kiiremini. Lisatud astelpajupulber vähendab oksüdatsiooniproduktide teket säilitamisel (kontrollproovi oksüdatsioon pidurdub täielikult ja linaõliga pihvide oksüdatsioon väheneb 2 kuni 5 korda) ja võiks olla tervislik lisand lihatoodete säilitamisel. Seejuures on võimalik ära kasutada ka astelpajuõli tootmisel järele jäävat massi, mille peamisteks antioksüdantideks on polüfenoolid.
Võtmesõnad: mehaaniliselt konditustatud kanalihamass, MDCM, funktsionaalsed lisandid, linaõli, tudraõli, astelpaju, TBARS.
OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2007_1_pallin.pdf
 
E. Rihma, O. Kärt, K. Mihhejev, M. Henno, I. Jõudu, T. Kaart.  
  Effect of dietary live yeast on milk yield, composition and coagulation properties in early lactation of Estonian holstein cows 37
 
KOKKUVÕTE
A total of 69 Estonian Holstein cows were assigned into treatment groups after calving. Groups were balanced by parity and milk yield of the previous lactation. Milk yield of the cows before the experiment was 30.5 ± 0.86 kg, on average. Treatments were either a control (C) diet or a diet supplemented with live yeast (LY). For 100 days all cows were fed a total mixed ration (TMR), containing 11.9 MJ ME and 173 g CP per kg DM. The cows of the treatment group were fed supplemental pure viable live yeast Levucell SC (CNCM I 1077) 0.5 g/d per cow, premixed with 50 g of chalk. The cows of the control group were fed 50 g chalk without LY.
Yeast supplementation significantly (P = 0.0082) accelerated the increase in milk yield during early lactation and compared to the pre-experimental period, the cows of the LY group achieved significantly (P=0.0165) higher milk yield than those of the control group. Feeding viable LY had no significant effect on milk composition or coagulation properties.
Keywords: Estimated Breeding Values (EBV), Estonian Holstein (EH), curd firmness (E30), live yeast (LY), rennet coagulation time (RCT).
OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2007_1_rihma.pdf
 
Ü. Tamm, H. Küüts.  
  Uute euroopa õlleodra sortide agronoomilised ja kvaliteediomadused 42
 
KOKKUVÕTE
2003.–2005. a viidi Jõgeva Sordiaretuse Instituudis läbi põldkatse 14 Euroopa Õlleodra Konventsiooni põhjaregiooni kuuluva õlleodra sordiga. Katse eesmärgiks oli võrrelda erinevat päritolu õlleodrasortide terasaaki ja selle kvaliteeti.
Katseaastad 2003–2005 olid soodsad suhteliselt suure terasaagi moodustumiseks. Standardsordi 'Scarlett' terasaaki ületas usutavalt Saksamaa sort 'Cruiser'. Taani sordi 'Power' terasaak jäi standardsordiga samale tasemele. Teiste katses olnud sortide terasaak oli neist usutavalt väiksem. 1000 tera mass oli enamikul sortidel suur. Standardsordi 'Scarlett', Suurbritannia sortide 'Braemar' ja 'Cellar', Taani sordi 'Beryllium' ning Rootsi sordi 'SW Immer' vastav näitaja oli linnase valmistamiseks kõige soodsama, keskmise suurusega. Teraühtlikkus oli kolme katseaasta keskmisena hea. Üle 90% oli see standardsordil 'Scarlett', Rootsi sordil 'Antto', Suurbritannia sordil 'Braemar', Saksamaa sortidel 'Cruiser' ja 'Auriga'. Proteiinisisaldus oli katseaastate keskmisena kõigil uuritud sortidel nõuetele vastav, alla 12%. Idanevus kolmandal päeval oli katseaastate 2003–2005 keskmisena väga hea (>95%).
Võtmesõnad: õlleodra sordid, terasaak, tera kvaliteet.
OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2007_1_tamm.pdf
 
H. Tikk, A. Lember, V. Tikk.  
  Eesti vutibroilerite liha lipiidide rikastamise võimalustest ω-3-rasvhapetega 48
 
KOKKUVÕTE
Eesti vutitõu lihaomaduste uurimisel kõnealuses katses selgus järgmist.
1. ω-3-rasvhapete koguse suurendamiseks vutilihas on I kasvuperioodil (1–21 päeva) sobivad nii segajõusööda 3% linaõli- kui ka 15% ja 30% linakoogisisaldus. Arvestades aga ka vuttide kehamassi, ei saa soovitatavaks pidada 30% linakoogisisaldusega sööta.
2. Teisel kasvuperioodil (22–42 päeva) linaõliga rikastatud sööta saanud emasvutibroilerite rinnalihastes suurenes ω-3-rasvhapete sisaldus 3–4 korda, isasvutibroileritel 2–2,5 korda. Paremaid tulemusi andis seejuures 3% linaõlisisaldusega sööt.
3. Linakooki sisaldanud söötade kasutamine II kasvuperioodil andis ω-3-rasvhapete sisalduse suurendamisel rinnalihastes paremaid tulemusi. Emasvutibroileritel suurenes ω-3-rasvhapete sisaldus rinnalihaste üldlipiidides 3,5–5 korda, isasvutibroileritel 3–4,5 korda. Nende andmete põhjal võib soovitada söödas 30% linakoogi kasutamist, kuid siinjuures ei tohi unustada sellise koguse linakoogi söötmisega kaasnevat märgatavalt väiksemat vuttide kehamassi ja tapasaagist.
4. Kogu 42-päevase kasvuperioodi jooksul 1,5% linaõlisisaldusega sööta saanud emas- ja isasvutibroileritel oli ω-3-rasvhappeid rinnalihastes küll rohkem kui ainult II kasvujärgus seda sööta saanud vuttidel, kuid erinevus ei olnud statistiliselt usutav. 3% linaõlisisaldusega söödast suutsid vutid aga omastada ainult II katseperioodi jooksul isegi rohkem ω-3-rasvhappeid kui kogu kasvuperioodi jooksul.
5. Linakooki sisaldanud söötadest omastasid vutibroilerid ω-3-rasvhappeid märgatavalt paremini kui linaõli sisaldanud söötadest (P<0,05), ja seda nii II kasvujärgus kui ka kogu kasvuperioodil söötes. I kasvujärgus ei olnud see vahe selgelt eristatav (tabelid 7 ja 8).
6. Nii linaõli kui ka linakoogi kasutamisega vuttide söödas on võimalik suurendada vutiliha ω-3-rasvhapete sisaldust ja hakata tootma nn terviseliha.
7. ω-6 ja ω-3-rasvhapete vahekord vutibroilerite rinnalihastes oli inimtoitlustamise seisukohalt ideaalne (olles 0,96–2,03:1) kõikide katserühmade puhul.
8. Võttes arvesse katsebroilerite kehamasse, lihaproduktiivsust ja rinnalihaste ω-3-rasvhapete sisaldust võib soovitada vutibroilerite söötmisel kasutada:
a) 3% linaõlisisaldusega sööta vutibroilerile II kasvujärgus;
b) 15% linakooki sisaldavat sööta vutibroilerite II kasvujärgus.
9. Sööda rikastamine kogu kasvuperioodi jooksul suurendab küll tugevasti ω-3-rasvhapete sisaldust vutibroilerite lihas, kuid lisandite kalli hinna tõttu ei ole see majanduslikult otstarbekas.
OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2007_1_tikk.pdf
 
A. Tsahkna, T. Tähtjärv.
  Kartulisortide viljelemisest eesti erinevates kasvukohtades 66
 
KOKKUVÕTE
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kuidas käitub üks ja sama sort, kasvades erinevates mullastiku- ja ilmastikutingimustes. Katse viidi läbi 2005. aastal viie erineva Jõgeva SAI sordi ja aretisega kolmes Eesti erinevas kasvukohas (Jõgeval, Tartus, Kuusikul). Määrati saak, mugulamass, mugulate arv pesas, kaubanduslike mugulate % saagis ja tärklisesisaldus.
1. Mugulasaak. Usutavalt suuremad mugulasaagid olid Tartus, v.a sort 'Maret'. Kui Tartus tuli aktiivsel kasvuperioodil kõige vähem sademeid (190 mm) ja Kuusikul kõige rohkem (300 mm), siis Tartu suuremad saagid olid tingitud mulla suuremast veehoiuvõimest. Kuusiku ja Jõgeva katses ei esinenud saakide vahel usutavaid erinevusi sortidel 'Anti' ja 'Piret' ning aretisel 1182-97.
2. Mugulamass ja mugulate arv pesas. Usutavalt kõige suurem keskmine mugulamass oli enamikul katsealustel sortidel ja aretistel, v.a 649-94, Jõgeval ja kõige väiksem Tartus. Samas oli Jõgeval mugulate arv pesas kõige väiksem ja Tartus kõige suurem. Tingitud oli see juuni ja juuli I, II dekaadi põuast Jõgeval. Tartus tuli aga juunis sademeid normi piires, mille tõttu moodustus rohkem mugulaid, kuid juuli põua tõttu jäi mugulamass väiksemaks. Usutavat keskmiste mugulamasside vahet ei esinenud või oli see minimaalne Jõgeval ja Kuusikul. Sama kehtis ka mugulate arvu kohta pesas.
3. Kaubanduslike mugulate osakaal saagis. Kaubanduslike mugulate osas ei esinenud kasvukohtade vahel usutavaid erinevusi sordil 'Piret' ja aretisel 1182-97. Viimasel oli ka kõige suurem kaubanduslike mugulate osatähtsus, sest saak koosnes küllaltki ühtlase suurusega mugulatest. Erinevuste puudumist võib põhjendada sellega, et kaubanduslike mugulate hulka arvestatavate mugulate läbimõõt on küllaltki laia diapasooniga (35–60 mm). Väike varieerumine kaubanduslike mugulate osas oli ka sordil 'Piret'.
4. Mugulate tärklisesisaldus. Usutavalt kõige suuremad tärklisesisaldused oli Kuusikul, kus kartuli kasvuperioodil esines kõige rohkem sademeid, aga kuna rähkjatel muldadel on suurem veeläbilaskvus, siis see tekitas mullas veepuuduse ja sellest tingituna suure tärklisesisalduse.
Katsetulemuste kokkuvõttena võib öelda, et ühe ja sama sordi saagi- ja kvaliteedinäitajad võivad kasvukohati olla erinevad. Kui need erinevused tulevad esile isegi suhteliselt väikse Eesti piires, siis on täiesti tõene, et teistsugustest mullastiku- ja kliimatingimustest toodud välismaine sort võib meie tingimustes hoopis teistmoodi käituda.
Katsetulemused kinnitavad, et:
1) kartul eelistab kobedat ja õhurikast mulda,
2) sordi nõuetele ja mulla omadustele vastav sademete hulk ning jagunemine vegetatsiooniperioodil avaldab suurt mõju nii mugulate saagi suurusele kui kvaliteedile.
Võtmesõnad: kartulisort, sademed, mullastik, kasvukoht, mugulasaak, tärklisesisaldus, mugulamass, mugulate arv pesas, kaubalised mugulad.
OTSELINK
https://agrt.emu.ee/pdf/2007_1_tsahkna.pdf