2019 * XXX * Erinumber 2
PÕLLUNDUSTEHNIKA 100
SISU
KROONIKA
TEADUSARTIKLID
Anni Enn, Eda Merisalu
TÖÖÕNNETUSTE LEVIMUS EESTI PÕLLUMAJANDUSES AASTATEL 2008–2017
23–31
Oluline:
- Uuringu tulemustest selgub, et põllumajandussektoris toimuvate tööõnnetuste esinemissagedus on teatud aastatel kõrgem kui kõigis teistes Eesti majandussektorites keskmiselt kokku.
- Kõige rohkem tööõnnetusi Eesti põllumajanduses toimub taime- ja loomakasvatuses.
- Enamik tööõnnetustest on kerget laadi - haavad ja pindmised vigastused ning hõlmavad sagedamini üla- ja alajäsemeid.
- Ka raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi on palju, mida saaks põhjuste analüüsimisel varakult ennetada või ära hoida. Kuigi põllumajandussektoris üldiselt töötab veidi rohkem mehi, on taime- ja loomakasvatuses rohkem naisi, kelle hulgas toimub kõige enam tööõnnetusi, mille on põhjustanud loomad. Raskeid tööõnnetusi esineb meestega enam kui naistega.
- Raskete vigastuste osakaal on suurim metsanduses. Kõige rohkem tööõnnetusi, arvestades töötajate arvu, esineb Järvamaal.
Valerij Karpov1, Artem Nemtsev1, Toivo Kabanen2, Andres Annuk2
RETRACTION: DETERMINATION OF EFFICIENCY IN THE DESIGN PHASE OF THE ENTERPRISE BY THE METHOD OF FINITE RELATIONS
32–38
Oluline:
- Topeltpublitseerimise tõttu on artikkel tagasi kutsutud.
Valerij Karpov2, Jevgenij Zhguliov2, Toivo Kabanen1, Andres Annuk1
ENERGY EFFICIENCY OF CONSUMPTION – METHODS OF ANALYSIS AND EVALUATION
39–43
Oluline:
- Et saada igakülgset ülevaadet protsesside varieeruvusest ja energia liikidest ning farminduses kasutatavatest seadmetest, on piisav kui protsessid jagada staatilisteks ja mobiilseteks.
- See artikkel toob välja, et süvendatud energia tarbimise analüüsi eesmärk on näidata, et tarbija energia süsteem on integraalne osa kogu energiasüsteemist (alustades energiatootmise seadmetest), mis kujundab nõudluse toodetud energiale ja tarbitud energia efektiivsuse.
- Peamine energeetiliste protsesside hindamise käsitlus on alates sisend energiast läbi efektiivsuse kuni lõpptarbitud energiani.
- See käsitlus lubab tuvastada protsessi kasulikult tarbitud energia ja siis leida viisid energeetiliste protsesside efektiivsuse tõstmiseks.
Veli Palge1, Andres Grigor2
JUHTUMIANALÜÜS: ENERGIAKULU ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSTOODANGU VÄÄRINDAMISEL TALUS AUTOKLAAVI ABIL
44–50
Oluline:
- Taludes on autoklaavi kasutamine eelistatud teiste produktide kuumutusviiside ees seoses võimalusega kuumutada erinevaid produkte ja kasutada erineva konstruktsiooniga ja erinevast materjalist valmistatud pakendeid.
- Kuigi autoklaaviga seotud tehnoloogia kasutab palju energiat ja esinevad intensiivsed energia ülekandumised, ei tähenda see seda, et kasutatavad energiaallikad peavad olema suure võimsusega. Autoklaavis produkti ülessoojendamiseks vajalikku energiat saab koguda ülekuumutatud auru näol aurukogujasse.
- Autoklaavi tööd saab korraldada soojuse taaskasutusega, mis võimaldab kasutada väiksema võimsusega energiaallikaid.
- Auru tekitamiseks saab kasutada nii bio-, tuule-, kui ka päikeseenergiat, millede rakendamisel saab autoklaavi tööd korraldada CO2-neutraalsena.
Boris Reppo, Jüri Kuzmin
PULSAVI MEETOD TÖÖTAJA TÖÖ RASKUSASTME JA ENERGEETILISE KOORMATUSE MÄÄRAMISEKS JA HINDAMISEKS
51–55
Oluline:
- PULSAVI meetod kuulub ergonoomika valdkonda ja võimaldab inimese südame löögisageduse ja füsioloogiliste andmete alusel määrata tema töö raskusaste ja energeetiline koormatus, mis on vajalik tööprotsesside ja töötehnoloogiate või töövõtete analüüsimiseks ja hindamiseks.
- Seda saavutatakse töötaja füsioloogiliste andmete sisestamisega arvutisse, tema töötamise ajal
pulsimuutuse edastamisega, samaaegselt töötaja tegevuse videokaameraga jäädvustamisega, andmete arvuti rakendusprogrammiga töötlemisega ja tulemuste kuvamisega reaalajas arvutiekraanil oleval kasutusliidesel, hinnates reaalajas või hiljem salvestatuna töötehnoloogia (töövõtete, -asendite) sobivust inimesele, häirimata seejuures tema tööd.
Vladimir Shkrabak1, Sergei Levashov1, Roman Shkrabak1, Vasily Kaljuga1, Eda Merisalu2, Toivo Kabanen2
ANALYSIS AND EVALUATION OF EFFECTIVENESS OF INTERVENTIONS FOR PREVENTION OF OCCUPATIONAL ACCIDENTS
56–61
Highlights:
- Uuringu eesmärgiks oli hinnata töötajate tervise kaitseks ja tööõnnetuste ennetamiseks rakendatavate meetmete majanduslikku tõhusust Kurgaani põllumajandustöötajate näitel.
- Töövigastuste ennetamise metoodika arendati välja rahvusvahelise projekti käigus „Töötervishoiu ja –ohutuse süsteemi parandamine Loode-Venemaal“.
- Projekti käigus saavutati Kurgaani põllumajandusettevõtetes 30% tööõnnetuste esinemissageduse langus, mis võimaldas säästa 18 120 kuni 89 860 € aastas. Kuna aga tööõnnetuste ennetamise majanduslik tõhusus sõltub meetmete arvust ja nende rakendamise ulatusest kindla ajaperioodi jooksul, on reaalne majanduslik tõhusus on veelgi suurem.
- Sotsiaal-majandusliku tõhususe hindamise strateegia näeb ette veelgi suuremat vajadust tööohutuse juhtimissüsteemide rakendamise järele, kus prioriteediks on mitte ainult töökeskkonna juhtimine, vaid eelkõige töötajate tööohutuse juhtimine, kus olulisel kohal on tööst tulenevate riskide identifitseerimine, hindamine ja juhtimine.
Avaldatud 29-11-2019