Publitseerimiseetika ja artikli kirjutamise hea tava põhimõtted

Agraarteadus järgib publitseerimiseetika ja artikli kirjutamise hea tava põhimõtteid, mis põhinvad Elsevier soovitustel ja COPE suunistel. 

Ajakirja eesmärk ja valdkond

Agraarteadus on avatud juurdepääsuga rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritav ajakiri, olles indekseeritud mitmetes andmebaasides.

Agraarteadus avaldab teadustöid nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil kõigis põllumajandusteaduse valdkondades (sealhulgas loomakasvatus, taimeteadus, veterinaarmeditsiin, metsandus, looduskaitse, keskkonnateadus ja inseneriteadused). Ajakiri hindab kõrgelt multidistsiplinaarseid uurimusi.

Ajakirjale pakuvad erilist huvi teadustööd, kus uurimine on suunatud jätkusuutlikkuse probleemide lahendamiseks ning mille tulemused aitavad maaelu juhtida tasakaalukalt ja arukalt. Oodatud on kaastööd, mis käsitlevad biotehniliste süsteemide mitmekesisuse probleeme. Eesti teadlastelt ootame emakeelseid artikleid, et säilitada ja kaasajastada eestikeelset põllumajandusteaduse terminoloogiat.

Ajakiri kohustub publitseerima negatiivseid uurimusi  juhul kui need on hästi läbi viidud.

Autorid

Autor(id) peavad esitama käsikirjas arutelu uurimuse uudsuse ja olulise kohta. Tuleb kinnitada, et esitatud käsikiri on tervikuna uudne ja kõik toetajad, kes ei kvalifitseeru autorlusele (katse disain / proovid / analüüsid, käsikirja kirjutamine, käsikirja lõplik toimetamine ja heakskiit), on nõuetekohaselt tunnustatud kaasa arvatud rahastamisallikad, keeleline toimetamine ja tehniline abi. Selgelt peab olema märgitud kõigi loetletud autorite autorlus: A) katse planeerimine / proovivõtt / analüüsid, B) käsikirja koostamine, ja C) käsikirja toimetamine ja lõplik heakskiitmine. Initsiaale kasutades peavad autorid näitama oma panust käsikirja valmimisel (katse planeerimine / proovide kogumine / analüüsid, käsikirja koostamine, käsikirja toimetamine ja lõplik heakskiitmine. Autor(id) peavad deklareerima kõik rahalised allikad ja isiklike huvide konfliktid, mis võivad mõjutada läbi viidud uuringut. Kui autor(id) leiavad, et huvide konflikt puudub, siis tuleb seda käsikirja lõpus kinnitama. Autor(id) vormindavad saadetava käsikirja vastavalt ajakirja nõuetele https://agrt.emu.ee/?Artikli_esitamine

Vastavalt vajadusele tuleb eetilised motiivid ja eksperimentaalse load selgitada metoodika osas. Loomadele põhjustatud asjatute kannatuste korral ja vajalike eetiliste lubade puudumisel lükatakse käsikiri tagasi. Loomade kasutamine teaduslikes katsetes peab järgima EL õigusakte ja Eesti loomkatsete seadusandlust .

Kõik teadustöö läbiviijad peavad olema kindlad, et inimkatsete planeerimine ja sllest kirjutamine vastaks Helsingi deklaratsioonile (uuendatud 2013. a) . Samastatavat infot, sealhulgas patsientide nimesid, initsiaale või haiglat,  ei peaks avaldama, kui just see pole hädavajalik teaduslikul eesmärgil  ja isik on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. 

Aktsepteeritud artiklite autorid säilitavad kõik õigused kasutada, printida ja jagada avaldatud uurimust senikaua kui autor viitab esialgsele publikatsioonile ajakirjas. Soovi korral annab ajakiri autoril loa kasutada artiklit väitekirjas. Ajakirja esitavatelt käsikirja autoritelt eeldatakse, et nad järgivad üldisi eetilisi juhiseid plagiaadi suhtes. Ajakirjale jääb õigus trükkida ja levitada autori poolt esitatud ja aktsepteeritud käsikirja.

Muudatused autorluses

Autorid peavad enne käsikirja esitamist hoolikalt läbi mõtlema autorite nimekirja ja järjestuse ning esitama käsikirja esialgsel esitamise ajal autorite lõpliku nimekirja. Autorite nimede lisamine, eemaldamine või ümberpaigutamine autorite nimekirjas tuleks teha ainult enne käsikirja vastuvõtmist ja ainult siis, kui ajakirja toimetaja on selle heaks kiitnud. Sellise muudatuse taotlemiseks peab Toimetaja saama vastavalt autorilt: (a) autorite nimekirja muudatuse põhjuse ja (b) kõigilt autoritelt kirjaliku kinnituse (e-kiri), et nad on täiendusega, eemaldamisega või ümberpaigutamisega nõus. Autorite lisamise või eemaldamise korral hõlmab see autori lisamise või eemaldamise kinnitust.
Ainult erandjuhtudel kaalub toimetaja autorite lisamist, kustutamist või ümberpaigutamist pärast käsikirja vastuvõtmist. Kuni toimetaja taotlust kaalub, peatatakse käsikirja avaldamine. Kui käsikiri on juba veebiväljaandes avaldatud, tehakse toimetaja poolt heakskiidetud taotluste korral seal parandus.

Toimetajad

Toimetajad peavad hindama käsikirja teadusliku taseme põhjal: kas uurimus on nõuetekohaselt üles ehitatud, käsikiri selgelt kirjutatud ja kaasatud uusi teadmisi käsitletud valdkonnas. Ajakirja toimetajad otsustavad, kas esitatud käsikiri on piisavalt kvaliteetne suunamaks seda retsenseerimisele ja avaldamisele.

Toimetajatel on keelatud kuritarvitada juurdepääsu avaldamata materjalile isikliku kasu saamise eesmärgil. Toimetajad peavad teatama peatoimetajale, kui neil esineb huvide konflikt või nad on seotud artikli esitanud autori(te) või institutsiooni(de)ga.

Toimetajad on kohustatud hindama, kas eetilised nõuded ja eksperimentaalsed load on piisavalt selgitatud ja vastavad rahvusvahelistele standarditele. Loomadele põhjustatud asjatute kannatuste korral ja vajalike eetiliste lubade puudumisel käsikirja ei aktsepteerita. Kui on kahtlusi kohalike seaduste või määruste suhtes, siis peavad toimetajad seda selgitama koos autori(te)ga, paludes autoritel esitada seletuskiri kohalikult eetikakomiteelt või asukohariigi teaduseetika ametiasutuselt, kus antud uurimisprojekt läbi viidi. Toimetajad peavad viivitamatult võtma kasutusele asjakohaseid meetmed, kui on esitatud eetilisi kaebusi seoses esitatud käsikirja või avaldatud artikliga.

Retsenseerimise protseduur

Retsenseerimise üldine eesmärk on aidata toimetajatel hinnata käsikirja kvaliteeti selle avaldamiseks Agraarteaduses ning anda soovitusi autori(te)le käsikirja täiendamiseks (Retsensendi aruanne (RTF)).

Retsensendid peavad väljendama oma seisukohti selgelt ning toetama neid vajadusele argumentide ja viidetega. Retsenseerimise kutse saamisel peavad retsensendid konkureerivate huvide esinemisel sellest toimetajale koheselt teatama. Retsensendid peavad hoiduma retsenseerimast käsikirju, kus neil esineb huvide konflikti, mis tuleneb konkurentsist, koostööst või muudest seostest või sidemetest mistahes autori, ettevõtte või asutusega. Esitatud käsikirju tuleb käsitleda konfidentsiaalsusega. Retsensent võib soovitada peatoimetajale alternatiivset retsensenti, kuid peatoimetaja hindab retsensendi sobivust ja kontakteerub retsensendiga ise.

Toimetajate ja ajakirja kohustus on tagada kõigi retsensentide identiteedi kaitse.

Retsenseerimise protseduur:

  1. Vastutav autor esitab käsikirja ajakirjale.
  2. Peatoimetaja hindab, kas artikkel vastab ajakirja eesmärkidele. Kui mitte, siis võidakse käsikiri tagasi lükata ilma, et seda retsenseeritaks. Peatoimetaja kontrollib käsikirja vormistust vastavalt ajakirja Juhend autoritele nõuetele, kas see sisaldab kõiki nõutud osasid.
  3. Peatoimetaja saadab retsenseerimise kutse kahele eksperdile, kes võiks olla retsensentideks.
  4. Potentsiaalsed retsensendid aktsepteerivad kutse või lükkavad selle tagasi. Kui retsensent lükkab kutse tagasi, siis võib ta soovitada uue retsensendi. Retsenseerimiskutseid saadetaks nii kaua, kui kaks kinnitust retsenseerimiseks on saadud.
  5. Retsensent loeb käsikirja mitu korda, et anda artiklile põhjalik hinnang vastavalt Retsensendi aruandele. Seejärel esitatakse retsensioon ajakirjale koos soovitusega artikkel aktsepteerida või tagasi lükata. Aktsepteeritud käsikirja puudused märgitakse suurteks või väikesteks puudusteks.
  6. Peatoimetaja hindab kõiki retsensioone enne lõpliku otsuse kujundamist. Kui retsensioonid erinevad oluliselt, siis võib peatoimetaja kutsuda lisahinnangu saamiseks täiendava retsensendi.
  7. Peatoimetaja saadab retsensioonid (anonüümsed) vastutavale autorile.
  8. Autor(id) redigeerib(vad) käsikirja vastavalt retsensentide kommentaaridele.
  9. Peatoimetaja hindab tehtud muudatusi ja kui vaja, siis saadab käsikirja tagasi retsensentidele.
  10. Toimetuskolleegium annab käsikirjale viimase hinnangu. Kui artikkel aktsepteeritakse, siis saadetakse see publitseerimiseks. Kui aga artikkel lükatakse tagasi, siis peab peatoimetaja lisama põhjaliku kommentaari, mis aitab autoril käsikirja parandada. 

 

Rakendatud: 01. 12. 2015

Viimati muudetud: