2018 * XXIX * 1
SISU
TEADUSARTIKLID
Malle Järvan
SÕNNIKU MÕJUST MAHEVILJELUSLIKULT MAJANDATAVAS KÜLVIKORRAS
1–11
Oluline:
- Maheviljelus ilma taimetoitaineid juurde andmata põhjustas mullas omastatava kaaliumi sisalduse olulise languse.
- Sõnniku kasutamine suutis mulla kaaliumibilansi tasakaalustada ning ühtlasi suurendas ka omastatava fosfori ja magneesiumi sisaldust mullas.
- Sõnnikuga väetamine aktiveeris mullamikroobide tegevust.
- Põhu allapanuga veisesõnniku kasutamine maheviljeluslikult majandatavas külvikorras oli kasulik nii ökoloogilisest kui ka majanduslikust vaatekohast lähtudes: oli tagatud mullaviljakuse püsimine (teatud näitajate osas ka paranemine), aktiveerus mullamikroobide tegevus, saakide suurenemine tagas maheviljeluse tulukuse suurenemise.
Raimo Kõlli1, Tõnu Tõnutare1, Laura Eiber2
ÜLEVAADE: EESTI MULLASTIKU SEISUNDI UURIMUSED, MULLASEIRE SUUNAD JA VÕIMALUSED SEIRE TÕHUSTAMISEKS
12–24
Oluline:
- Vajalikuks aluseks ökoloogiliselt õige maakasutuse korraldamisel ja keskkonna hea seisundi tagamisel Eestis on digitaalne 1:10000 mullastiku kaart.
- Eesti kohta on koostatud 50 põllu- ja 27 metsamulla erimi mudelprofiili koos kõigi horisontide füüsikaliste ja keemiliste omaduste andmetega, mis väärivad senisest enamat kasutamist praktikas.
- Hea ülevaate saamiseks Eesti muldade seirest vajaksime seda käsitlevate publikatsioonide bibliograafilist nimestikku koos oskussõnade süstematiseeritud loendiga.
- Vajame (1) seiratud mullaliikide taksonoomilist registrit maakasutusviiside kaupa, mis sisaldab varemalt laekunud andmestikud ja kuhu saab integreerida jooksvalt kogutud seireandmed, ja (2) kohtpaikselt fikseeritud seirepunktide ja -alade registrit, mida saab seostada olemasoleva keskkonnaseire võrgustikuga, et integreerida mullastiku andmed teiste seiratavate looduse komponentide andmebaasidega.
- Metsamuldade ökoloogilisest talitlemisest parema arusaamise huvides tuleks algust teha nende huumuskatte, kui väga hea ökoloogilise indikaatori, süstemaatilise seirega.
- Mullaelustiku seire peaks toimuma muld-keskselt so. seostades seireandmed mulla taksoni, huumuskatte tüübi ja tema eriilmeliste kihtide ja/või mulla agregaatidega.
- Mullaseirena saab võtta vaid neid muldade uurimusi ja seisundi hindamisi, milliste puhul muld on määratletud taksonoomilisest aspektist ja kirjeldatud heale tavale vastavalt..
Margit Olle
THE EFFECT OF VERMICOMPOST ON THE GROWTH AND QUALITY OF CRESS (LEPIDIUM SATIVUM)
25–28
Highlights:
- Cress growth parameters are showing that best growth substrates to grow this plant are treatments 1 (30% vermicompost, peat, sand and dolomite stone) and 2 (25% vermicompost, peat, gravel, perlite).
- The nutrient content of cress plants shows that best suitable growth substrate is treatment 3 (25% vermicompost, peat, gravel, light gravel).
- It can be summarized that for cress the best growth substrate, regarding growth parameters and nutrient content, is treatment 3 (25% vermicompost, peat, gravel, light gravel).
Ayomide Omolara Olofinko1, Henry Adefisayo Adewole2, Victor Folorunso Olaleye2
COMPARATIVE ASSESSMENT OF SELECTED HEAVY METAL LOAD IN THREE TILAPIINE SPECIES INHABITING OSINMO RESERVOIR, SOUTHWESTERN NIGERIA
29–40
Highlights:
- The analysed heavy metals showed that zinc concentration was the highest in the water samples and was also the highest in the fillets of all the cichlid species but were however within the mandatory regulatory limits.
- Comparatively, heavy metal loads of the fish fillets between the cichlid fish species from Osinmo Reservoir showed high significant differences (P < 0.05).
- Irrespective of the month of sampling, the heavy metal levels in fish fillets samples were found to increase in the order: niloticus > T. zillii > S. galilaeus.
- However, the levels of lead (11.00–26.00 µg l-1 and 15.00–31.00 µgL-1) and cadmium (6.33–13.00 µg l-1 and 2.33–12.33 µg l-1) which was the least in both water and fish fillet sample respectively, were above the recommended regulatory acceptable limit of WHO and FEPA.
- The elevated levels of lead and cadmium in the water and the fish fillet samples assayed indicated that the two elements negatively impacted the fish fillet quality, thereby raising human health consumption safety issues.
Edmond Rexhepi1, Harallamb Paçe1, Hekuran Vrapi1, Arbenita Hasani2, Elena Kokthi3
SCAB INFECTION MANAGEMENT ON APPLE LEAVES IN WESTERN BALKANS
41–49
Highlights:
- The best action threshold for initiation of the spring fungicide treatments to manage the apple scab is established based on decision support system RIMpro. This program provided the lowest number for fungicide applications per season comparing to other treatment periods.
- The second action threshold which is developed based on six selected BBCH scale phases of the apple cultivar came up with very good results for controlling the scab infections and is recommended to be used for those apple cultivators that do not have the possibility to be connected and to interact with any decision support system provided by extension services.
- Based on disease index evaluated on eight treatment programs, the dodine in combination with copper hydroxide provided the best fungicide leaf coverage and protection from the V. inaequalis infections.
- The effects of interactions between all treatment factors is non-significant, practically the small difference of climatic conditions in three different treatment years has not affected the other effects that were derived from treatment programs realized in three different periods and therefore did not change anything significantly in regards to the protection of apple leaves from the scab infection.
Erkki Sild, Sirje Värv, Haldja Viinalass
PÄRILIKU SKREIPIRESISTENTSUSE DÜNAAMIKA EESTI LAMBATÕUGUDEL
50–56
Oluline:
- Skreipi riskigruppi R1 kuuluvate lammaste osatähtsus populatsioonis suurenes tauditõrjeprogrammi kestel (2005-2017) üle kahe korra.
- 2005. aastal käivitunud (marker)selektsiooni mõju populatsioonile ilmnes alates 2007. sünniaastaga lammaste grupis PRPN geeni skreipiresistentse alleeli ALRR ja genotüübi ALRR/ALRR oluliste esinemissageduste tõusutendentsidena.
- Kuuest langustendentsiga alleeli esinemissagedusest oli oluline esinemissageduse muutus nii eesti tumedapealistel kui eesti valgepealistel lammastel alleeli ALRQ puhul.
- Uuringu lõpuks, aastatel 2015-2017 sündinud lammaste hulgas, ulatus R1 riskigrupi (genotüüp ALRR/ALRR) osatähtsus 50%ni.
- Eesti valgepealisel lambatõul oli lähtepopulatsiooni PRNP geeni efektiivsete alleelide arv suurem võrreldes eesti tumedapealise lambatõuga (vastavalt 3,3 ja 2,3).
- Päriliku skreipiresistentsuse tõusuga kaasnes PRNP geeni efektiivsete alleelide arvu langus, mõlemal tõul kuni 1,5ni 2013. sünniaastagrupis.
Pille Sooväli, Tiia Kangor, Mati Koppel
BIOSTIMULAATORI JA FUNGITSIIDIGA PUHTIMISE MÕJU SUVINISU ARENGULE JA SAAGIVÕIMELE
57–62
Oluline:
- Puhtimine suurendas suvinisu hilise sordi ’Uffo’ juurestikku. Kõige enam mõjutas biostimulaator Fertigrain Start.
- Keemiline puhis ja segu biostimulaatoriga vähendas mõlemal suvinisu sordil esimese lehega tõusme pikkust tera tärkamise arengujärgus.
- Puhtimine vähendas hilise sordi ’Uffo’ taimede kõrguskasvu.
- Generatiivvõrsete arvu puhtimine oluliselt ei mõjutanud.
- Puhtimine ei mõjutanud saagikomponente, nagu terade arv ja mass peas.
Luule Tartlan1, Edvin Nugis2
SOIL BULK DENSITY AND PHYTOSANITARY CONDITIONS AT POTATO FIELD
63–68
Highlights:
- Complex estimation of soil physical properties and phytosanitary status at potato field.
- Investigation separately in great detail of soil bulk density, water content and penetration resistance.
- Applying of scientific field experiments and industrial field experiments.
- Come into the use of special profilometer for measuring the profile of potato’s furrow.
- Studying the vernalization of seed potato, the fractional uniformity of yield, an optimum soil humidity, nutrients and disease resistance.
- Recommending for further investigations the preservation of potato for food and to examine the changes in its quality during the storing period.